Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Habehüljes (Erignathus barbatus)
Habehüljes (Erignathus barbatus), poolveeline imetaja hülglaste (Phocidae) sugukonnast, perekonna ainuliik. Inglise bearded seal; saksa Bartrobbe; prantuse phoque barbu; hispaania foca barbuda; soome partahylje; vene морской заяц, лахтак.
Eristatud on kahte alamliiki, Erignathus barbatus barbatus ja Erignathus barbatus nautica, kuid molekulaaruuringud pole erinevusi tuvastanud.
Levinud Põhja-Jäämeres, samuti Atlandi ja Vaikse ookenai põhjaosas (Ohhoota meri, Beringi meri). Neid on kohatud ka põhjanaba piirkonnas, eksikülalistena ka Saksamaa, Inglismaa ja Hispaania vetes.
Pikkus 2,1-2,4 m, mass 200-250 kg (max 360 kg). Keha rasvasisaldus 30-40%. Värving võib olla hõbehallist ruugeni. Koon pikk ja sellel pikad kompekarvad. Erinevalt teistest hüljestest on habehülgel 4 rinnanibu.
Viibib peamiselt ranna lähedal 50-70 m sügavuses vees. Toitub valdavalt selgrootutest ja põhjakaladest. Madalatel kiviklibustel kallastel koguneb suvel ja sügisel lesilatesse kümneid, vahel ka sadu habehülgeid. Paaritumine toimub aprillis-mais triivjääl, järglane sünnib järgmisel aastal märtsist maini. Enne paaritumist teevad emased isendid vee all laulvat häält.
Põhjarahvad on hinnanud habehülge väga tugevat nahka: sellest on tehtud kajakke, nartarihmu, koerterakmeid ja saapataldu. Habehüljes on kuulunud eskimode menüüsse.
Populatsiooni arvukusest puudub ülevaade.
September, 2018
Vaata lisaks:
Hülglased (Phocidae)Loivalised (Pinnipedia)