Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
Vahemere munkhüljes (Monachus monachus), poolveeline imetaja hülglaste (Phocidae) sugukonnast, perekonna ainuliik. Varasemalt kuulus perekonda ka kariibi munkhüljes (Monachus tropicalis), kes on nüüdseks välja surnud, samuti havai munkhüljes (Neomonachus schauinslandi), kes on nüüd paigutatud ainuliigina perekonda Neomonachus. Inglise mediterranean monk seal; saksa Mittelmeer-Mönshrobbe; prantsuse phoque moine de Mediterranee; hispaania foca monje del Mediterraneo; soome munkkihylje; vene белобрюхий тюлень, средиземноморский тюлень-монах, тюлень-монах.
Elab Mustas meres, Vahemeres ja selle ümbruses, 20. saj lõpuni kohati Mustas meres ka Krimmi poolsaare juures, tänapäeval vähearvuliselt Bulgaaria rannikul, haruharva Rumeenia vetes, osa populatsioonist ka Türgi rannikul; Vahemeres Türreeni meres Montecristo saare juures, Egeuse meres Samose saare juures, Madeira lähedal Deserta saarte juures, Tuneesia Galite ja Zembra saarte juures; Atlandis Aafrika rannikul Senegali juures.
Pikkus kuni 2,5-3 m, kaal kuni 300 kg, emased isastest suuremad. Eluiga kuni 30 a. Värvus pealtpoolt tumehall või mustjas-ruuge, altpoolt märksa heledam. Suguküpsus 3-4 aastaselt, paaritub vees, poja toob ilmale kaljustel randadel. Poeg võõrutatakse 6-8 nädalasena. Toitub kaladest ja peajalgsetest, Mustas meres peamiselt lestast, makrellist ja anšoovisest.
Kui 1976. a oli populatsiooni suuruseks veel umbes 1000 isendit, siis nüüdseks on see 400-500 isendit. Hukkuvad sageli kalameeste võrkudes. Eriti ohustatud liik.
September, 2018
Vaata lisaks:
Hülglased (Phocidae)Loivalised (Pinnipedia)