Võrguparandus

Võrguparandus, kalapüügil rebenenud võrgu taastamine. Võrgulina oli peenest niidist ja kerge katkema. Räime- ja kiluvõrgu kõige väiksemat auku kutsuti silmpagu (üks niit katkenud), järgmine oli kolmkand (kaks niiti katkenud). Neid auke rebisid linasse kalapead võrgupäästmisel kui võrke raputati. Võrku võisid tekkida ka suuremad lohud, mida oli raske parandada, eriti, kui võrgulinast olid tükid välja rebenenud. Siis tuli puuduv osa võrgule sisse kududa või vastava suurusega pala sisse ajada. See nõudis oskust ja oli enamasti pereisa töö. Kalavõrk rebenes ka võrgu merre laskmisel ja vedamisel kõva tuulega. Ka hülged rebisid võrgust kala süües võrke katki. Samuti rebenesid võrgud välja võtmisel kivi või mõne muu takistuse taha jäädes, tugevate hoovuste või tormide tõttu. Võrke tuli parandada kogu kalapüügihooaja vältel. Rängemate kahjustustega võrgud pandi püügihooajal kõrvale ja nende parandamine kestis talvel kuni varakevadeni. Halvemal juhul heideti katkine võrk võrgumaja nurka kui püügiks kõlbmatu. Vahel kooti niisugustest võrkudest põrandariiet. Et kalastus ära tasuks, pidi kaluril olema 15-20 räime- ja kiluvõrku. Võrkude kestvusajaks arvestati hea hoolitsuse korral 4-5 aastat.

Võrguparandamine lasus peamiselt naispere õlgadel. Juba 10-12 aastased tüdrukud pandi võrke parandama ja 13-14 aastased käisid kodunt väljas teistele tasu eest võrke parandamas nende juures, kel oli tööjõust puudus. Mehed parandasid võrke talvel, kui naised olid hõivatud ketrustööga. Mitmel pool korraldati võrguparandamise talguid, kuhu kutsuti noori kiirekäelisi tütarlapsi. Võrguparandamise abivahendid olid samad, mis võrgukudumisel; võrgunõel ehk käbi, kalasi ja sõrmnuga. Sõrmnuga oli töö ajal kogu aeg sõrmes, sest tamps või võrguniit tuli sageli läbi lõigata.

Parandamisel (nagu lina kudumiselgi) hoiti võrku võrguhargil. Võrgulina pandi sobivasse asendisse hargi otsa nii, et toolil istuval parandajal oleks mugav tööd teha. Võrguhargi aluses paiknevas süvendis hoiti tampsakera ja võrguniiti, paiguti ka käbisid ning sõrmnuge.

Tänapäeval on tamiilist võrgulina (ja ka valmisrakendatud nakkevõrkude) hind sedavõrd soodus, et võrgulina parandamisega enamasti vaeva ei nähta – kui võrk on juba ülemäära rebenenud, asendatekse see uuega.

Kasutatud: rannarahvamuuseum.ee /rannarahvas/

September, 2018

Vaata lisaks: