Kaletamine

Kaletamine, endine kalastusviis Võrtsjärvel. Kale oli algselt laia suudmega (1,2 x 3,6 m) ja 3,6 m pikkune pujusteta võrkkott. Võrgu silmade suurus oli 5-4 cm, suudme alumiste nurkade külge kinnitati umbes 8 kg raskused kivid. Kalet veeti väikese nelinurkse purjega varustatud paadiga allatuult triivides. Üks veoköitest kinnitati paadi ahtri, teine vööri külge. Püüdjaid oli tavaliselt kaks. Kumbki neist hoidis käes võrgu külge kinnitatud peenikest tundenööri, mis signaliseeris kala võrku sattumisest. Siis tõsteti võrkkott kiiresti üles, kala võeti välja ja kale lasti uuesti vette. Paat triivis pärituult, kuni jõuti kalda lähedale, siis tõmmati võrkkott paati ja aerutati vastu tuult (sageli 6-8 km) üles ning hakati uuesti kaletama. Kaletamine oli raske töö, mille hõlbustamiseks muudeti 1930-ndatel põhjalikult kalepüügi varustust. Kale varustati 3-4 m pikkuse pujusega ja 4-5 m pikkuste tiibadega - võrkkotist sai kalemõrd. Ülemise selise külge kinnitati korgist pullud ja alumise külge kivid või ketid. Kalemõrd varustati 1,2-1,3 m pikkuste ja 30 cm laiuste juhtlaudadega, mis kinnitati tiivaotste lähedale selliselt, et nad asetsesid vees liikudes poolviltu ja tõmbasid kaletiivad laiali. Need muudatused tõstsid kalepüügi efektiivsust tuntavalt.

Põhjalikult täiustati ka veopaati-purjekat. Ehitati kahveltaglase ja allalastava kiiluga (svert) purjepaadid, mis võimaldasid loovida ja sõita kuni 45⁰all vastutuult. Püünise väljatõmbamiseks varustati purjekas käsitsi vändatava pööraga. Purjeka ahtri ja vööri külge kinnitati 5-6 m pikkused lisapuud, mille külge seoti kuni 30 m pikkused veoköied. Püüti peamiselt latikat, haugi, koha ja suurt ahvenat. Võrtsjärve kalatoodangust oli kalepüügil suur tähtsus. 1936. a oli 73 isikul kalepüügiluba. Järve osade järgi oli kaletajaid Valguta-Rannus 37 isikut, Vana Tännassilmas 16, Tammel 7, Pikasillal 2, Suislepas 5, Võisikul 2 ja Kivilõpel 4. Ka 1960-ndatel oli Võrtsjärvel kümneid kalepurjekaid. Peale praktilise kalapüügi hakati purjekaid kasutama ka teistel eesmärkidel. Võrtsjärvel hakati korraldama kalepurjekate võidusõite-regatte, järvehuvilistele ja turistidele tehti lõbusõite.

Seoses angerjamaimude toomisega Võrtsjärve 1970-ndatel muutusid seal ka traditsioonilised püügiviisid. Kalepüük asendus peamiselt mõrrapüügiga ja kalepurjekate asemel võeti kasutusele mootorpaadid.

Vaata lisaks: