Otsingu tulemused:

1. Aiu (Plecoglossus altivelis)
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised

Pull

Pull, ka pullu,võrgupull, võrgupullu, algselt kasetohust võrguujuk, mis kinnitati kalavõrgu ülemisele selisele. Sellised pullud hakkasid 19. saj lõpul asenduma korkujukitega (korkpullud). Läänemeresoome tüvega sõna, samas tähenduses kasutusel ka vadja, soome, isuri, lüüdi, karjala ja vepsa keeltes. Mõistet on kasutatud (ja kasutatakse) laiemalt kui üksnes tohtujukite tähenduses – sageli on nimetatud pulliks ka männikoorest käbasid ja puidust laoseid. Sõna laienes ka korgist, klaasist ja vahtplastist ujukitele, mida kasutatakse kalapüüniste juures.


Kasetohust pullud Peipsi äärest

Kasetohupulle kasutati kõikidel võrkudel. Pullutoht võeti suvel toorelt puult, lõigati sobiva laiusega ribadeks ja pandi keevasse vette, kus see rulli tõmbus – niisuguseid pullusid kasutati lesta- või lõhevõrkudel. Räimevõrgu jaoks tuli tohutükki kuumas vees leotada, kokku murda, haamriga taguda ja pihtide vahel kuivatada – seejärel uus kiht samamoodi peale panna – nõnda kolm-neli korda ja lõpuks veel keedetud männijuurega kinni siduda.


Räimepullude press Käsmu Meremuuseumis Foto: Aarne Vaigu erakogu 
September, 2018

Vaata lisaks:

Võrgu rakendamine
Laos
Käba
Ujuk