Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Pull

Pull, ka pullu,võrgupull, võrgupullu, algselt kasetohust võrguujuk, mis kinnitati kalavõrgu ülemisele selisele. Sellised pullud hakkasid 19. saj lõpul asenduma korkujukitega (korkpullud). Läänemeresoome tüvega sõna, samas tähenduses kasutusel ka vadja, soome, isuri, lüüdi, karjala ja vepsa keeltes. Mõistet on kasutatud (ja kasutatakse) laiemalt kui üksnes tohtujukite tähenduses – sageli on nimetatud pulliks ka männikoorest käbasid ja puidust laoseid. Sõna laienes ka korgist, klaasist ja vahtplastist ujukitele, mida kasutatakse kalapüüniste juures.


Kasetohust pullud Peipsi äärest

Kasetohupulle kasutati kõikidel võrkudel. Pullutoht võeti suvel toorelt puult, lõigati sobiva laiusega ribadeks ja pandi keevasse vette, kus see rulli tõmbus – niisuguseid pullusid kasutati lesta- või lõhevõrkudel. Räimevõrgu jaoks tuli tohutükki kuumas vees leotada, kokku murda, haamriga taguda ja pihtide vahel kuivatada – seejärel uus kiht samamoodi peale panna – nõnda kolm-neli korda ja lõpuks veel keedetud männijuurega kinni siduda.


Räimepullude press Käsmu Meremuuseumis Foto: Aarne Vaigu erakogu 
September, 2018

Vaata lisaks:

Võrgu rakendamine
Laos
Käba
Ujuk