Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Lestapüük

Lestapüük, lesta ja kammelja püüdmine võrgu, nooda, mõrra või õngedega. Tähtsaimad püügialad on olnud Hiiumaa põhja- ja Saaremaa looderannikul, Sõrve ümbruses, Kuressaare lahes, Ruhnu lähistel ning Soome lahe ranniku lõunaosas kuni Toilani. Nt 1935 andis Saaremaa 56,9 ja Harjumaa 28,9% kogu Eesti lestatoodangust (438,9 t), mis moodustas 2,9% Eesti merekalatoodangust. Lesta püütakse peamiselt suvekuudel võrkude ja põhjanootadega (ka lestanoot, kammeljanoot, keernoot, nokk – selle konstrueerisid vene kalurid Paldiski ja Tallinna ümbruses 19. saj II poolel muti eeskujul), harvemini õngedega, uuemal ajal traalnoodaga. Lehtma rannas Hiiumaal on püütud ka mõrdadega. Lesta väljapüügi hindamisel on suuri erinevusi: Mereleksikonis(1996) on toodud, et Eestis tõusis 1970. aastaiks väljapüük 4000-6000 tonnini aastas, teose Fishes of Estonia (20013) põhjal aga püüti rekordsaak 2731 tonni 1965 a. Tänapäeval jäävad aastased väljapüügid vahemikku 200-400 t.


Lestapüük võrguga. Foto: Triin Saks / Käsmu Meremuuseum

Lestapüügil on Eestis oma koht ka huvikalastuses, seda peamiselt suve lõpuosas ja sügisel. Püük toimub enamasti tonkadega, õngesöödaks kasutatakse kilu- või räimetükke, viimasel ajal ka krevette. Kui püütakse merekaldalt, kasutatakse tonka heitmiseks reeglina pikki ritvu (üle 3 m) ning nende püstiseks püügilepanekuks torujaid ridvahoidjaid, mis torgatakse otsapidi kaldaliiva. Sageli püütakse lesta ka pimedal ajal, pärast päikeseloojangut. Tuntumad püügipaigad on Kõpu poolsaar Hiiumaal (Kalana ümbrus) ja Nõva mererannad (Peraküla). Perakülas on viimastel aastatel peetud ka kalafestivali „Nõva lest“, mille põhisündmuseks lestapüügivõistlus.


Lestapüük Peraküla rannas. Foto: Wikimedia Commons

September, 2018

Vaata lisaks:

Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
Võrgupüük
Pöördnoot
Lestavõrk