Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lestavõrk
Lestavõrk, lestapüügiks kohandatud nakkevõrk. Lestapüügi tähtsaimad piirkonnad on ajalooliselt olnud Hiiumaa põhja- ja Saaremaa looderannikul, Sõrve ümbruses, Kuressaare lahes, Ruhnu lähistel ning Soome lahe ranniku lõunaosas kuni Toilani. Lesta püüti peamiselt suvekuudel võrkude ja lestanootadega, harvemini õngedega, uuemal ajal traalnoodaga. Lestavõrgud tulid kasutusele enne 19. saj, need kooti linasest lõngast silmasuurusega 35-36 mm. Hiljem silma suurus muutus ja 20. saj võeti kasutusele 46 mm silmaga lestavõrgud. Kui poodidesse tulid müügile vabrikus kootud 150 m pikkused lestavõrgu linad, pidasid kalurid neid liiga pikkadeks ja lõikasid lina mitmeks tükiks. Hiljem tulid müügile lühemad võrgulinad. Rakendatult oli lestavõrgu pikkuseks 26 m, võrgu kõrguseks 17 silma. Tavaliselt kooti peale ja alla silm lisaks, mis tegi võrgu tegelikuks kõrguseks 19 silma. Algselt kasutati võrguraskustena kive, hiljem rõngaid. Ujukitena kasutati pikka aega tohupulle, vähesel määral ka laoseid ja käbasid. 1940. aastatel tulid kasutusele kapronist võrgulina ja vahtplastist pullud, rakusena kasutati traatrõngaid. Tänaseks kasutatakse monofiilsest kunstkiust võrgulina, raskusena tinanööri ja ujukitena vahtplasti või ujuknööri.
Allikas: rannarahvamuuseum.ee
September, 2018Vaata lisaks:
KalavõrkNakkevõrk
Lestapüük