Noot

Noot, kurnpüünis (va erinevad seisev- ja traalnoodad), mis koosneb kotikujulisest tihedast pärast, 2 tiivast ja veoköitest. Mõnel juhul on noot ühetiivaline (pöörisnoot). Nooda eelkäija oli pärata tõmbevõrk, mille Eesti oletatavad varaseimad säilmed pärinevad mesoliitikumist. Päraga noodaga püük algas hiljemalt esimesel aastatuhandel. Nooda suuruse ja nimetuse määrab püütav kala. Eestis olid suurimad räime- ja kilunoodad (pära ehk koti pikkus 4-21 ja kõrgus 1-5,5 m, tiibade pikkus kuni 435 m, kõrgus 4-5 m, harvem enam). Pära lähedal olid tihedad tiivaosad, otsa pool hõredamad. Need noodad tõid Eestisse Ostaškovskist pärit vene kalurid, mistõttu osa nooda detailide nimetusi on venepärased (eriti Põhja-Eestis). Äärekala püüdmiseks oli madalam, kuid hõredamasilmaline noot. Olid ka nt siia-, haugi- lõhe-, angerja- ja lestanoodad. Väiksemad ja tihedaimasilmalisemad noodad on söödakala püüdmiseks õngepüügi tarvis.

1929 oli Eesti mererannikul tarvitusel 1121 noota, sh 106 suur, 126 jää- ning 629 lestanoota, viimased peamiselt Saaremaal. Nüüdisajal jagatakse noodad tööpõhimõtte, veekogus paiknemise vm. Alusel: pöördnoodad (ka jõe- või kalanoodad), jääalused pöördnoodad (talinoodad), põhjanoodad, seinnoodad, tõmbenoodad, heitenoodad ja alamaanid.

Allikas: Mereleksikon, 1996

Vaata lisaks: