Kalamüüdid ja müütilised kalad

Kaladest ja ka teistest veeolenditest on maailmas rohkelt müüte ja legende. Ühelt poolt on mütologiseeritud teada-tuntud kalaliike, kelledel on oma roll erinevates maailma loomise müütides; neid peetakse sageli ka tootemloomadeks või jumalusteks. Näiteks on soomlaste rahvausundis haug seotud Toonelaga – ta liigub järve põhja kaudu elavate ilmast surnute ilma ja vastupidi, ka on Väinämöise kannel tehtud hiidhaugi lõualuust.

Teiselt poolt leidub maailma rahvaste mütoloogias mitmeid müütilisi kalu ja veeolendeid. Tuntumaiks on Šotimaal Loch Nessi järves väidetavalt elutsev olend, kelle otsingutest pole loobutud tänaseni. Kuulus on ka Norra ja Islandi vete Kraken, pooleldi kalmaar ja pooleldi vähk, kes võivat rünnata ja uputada laevu. Kujutlus ohtlikest veeolenditest on andnud ainet kirjanikele (nt H. Melville “Moby Dick” või J. Verne “20 000 ljööd vee all”) ning toidab kaasajal õudusfilmitööstust. Teemat hoiab ülal tõsiasi, et nt hiidkalmaarid (kuni 18 m pikkused) on osutunud tegelikult eksisteerivaiks ning me ei tunne veel sugugi kõiki meresügavuste asukaid. Polegi ju võimatu, et ookeaneis elab jätkuvalt dinosauruste veelisi vorme.

Osa ajaloos kirjeldatud veeolenditest liigitub siiski üsna kindlalt koos libahuntide ja lumeinimestega krüptozoloogia (mütoloogilisi või hüpoteetilisi loomi uuriv parateadus) valdkonda. Nii toob tänapäevasele zooloogiale aluse pannud Conrad Gesner oma suurteoses Historia Animalium (Zürich, 1551-58) küll ära nt merekoletise ja hüdra, kuid suhtub nende tegeliku olemasolu võimalusse ülima skepsisega. Mõne olendi, nt piiskopikala puhul, on ta aga märksa kahtlevam, ja tõepoolest, piiskopikala võib nt olla tegemist hoopiski hiid-sarvikrai e manta tabamisega.

Ka eesti rahvausundis on tuntud kaladest erinevaid uskumusi ja müüte (nt Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis), samuti aga müütilisi olendeid nagu näkid või vetevanad.

August, 2018

Vaata lisaks: