Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Leivast õngesöödad
305. Lenddaaniod (Esomus)
306. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
307. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
308. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
309. Lestad (Platichthys)
310. Libekala
311. Liblikate röövikud
312. Liblikraid (Gymnura)
313. Liftahvenad (Helicolenus)
314. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
315. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
316. Linajärv (Jussi Linajärv)
317. Linask (Tinca tinca)
318. Linné, Karl
319. Linnuroni (Ligula intestinalis)
320. Lintsabalased (Trichiuridae)
321. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
322. Logardraid 3 (Pseudobatos)
323. Logardrailased (Rhinobatidae)
324. Lonthülged (Mirounga)
325. Loobu jõgi
326. Lophius budegassa (must merikurat)
327. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
328. Luts (Lota lota)
329. Lõunaraid (Zearaja)
330. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
331. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
332. Läänesaarte alamvesikond
333. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
334. maailma jõed (loend)
335. Maggot
336. Majak (kolhoos)
337. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
338. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
339. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
340. Man
341. Mannasöödad
342. Maskraid (Neotrygon)
343. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
344. meduus
345. Merehaigus
346. Merekoletised
347. Meremeeste uskumused
348. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
349. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
350. Merikeellased (Soleidae)
351. Merikogerlased (Sparidae)
352. Merikoha (Sander marinus)
353. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
354. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
355. Meriluts (Brosme brosme)
356. Merineitsi
357. Meripuugid (Scorpaena)
358. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
359. Merisutt (Petromyzon marinus)
360. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
361. Merluusid (Merluccius)
362. Metsprussakas
363. Miiu
364. Moiva (Mallotus villosus)
365. Mokkparrakad (Labeobarbus)
366. Morilased (Moridae)
367. muda
368. Mudaelustik ehk pelon
369. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
370. Mussie (järvekoletis Kanadas)
371. Mussoon
372. Must marliin (Istiompax indica)
373. Mustatäpitõbi
374. Musthaid (Apristurus)
375. Mustjõe alamvesikond
376. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
377. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
378. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
379. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
380. Mõrrapüük
381. Mõõkkala (Xiphias gladius)
382. Mägiründid (Psilorhynchus)
383. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
384. Määr, Aleksander
385. Mölder, August
386. Mügarninad (Hybopsis)
387. Müütilised veeolendid
388. Näkk (eesti)
389. Naaskelraid (Pastinachus)
390. Nahknark (Crassinarke dormitor)
391. Naissaar
392. Narmasmokad (Labeo)
393. Narva veehoidla
394. Nasv
395. Navaaga (Eleginus nawaga)
396. Nelikant-kaldauss
397. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
398. Niituimlutslased (Physidae)
399. Nipsviidikad (Hemiculter)
400. Nirkhailased (Hemigaleidae)
401. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
402. Nokisründid (Microphysogobio)
403. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
404. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
405. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
406. Nugishaid (Triakis)
407. Nuutraid (Himantura)
408. Oad, Jaan
409. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
410. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
411. Ogahaid (Squalus)
412. Ogasilmad (Pangio)
413. Ojamaa (Gotland)
414. Okasturilased (Notacanthidae)
415. Okishaid (Centroscyllium)
416. ondatra (piisamrott, biisamrott)
417. Osmussaar
418. Pakssabaraid (Trygonoptera)
419. Paljaslõuad (Acheilognathus)
420. paneerimine
421. Pardpuntiused (Barbodes)
422. Paunküla veehoidla
423. Peen kõduuss
424. Peipsi alamvesikond
425. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
426. Pettai, Elmar Voldemar
427. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
428. Pigo (Rutilus pigus)
429. Pihklased (Myxini)
430. Pihtla kalakasvandus
431. Piikraid (Urobatis)
432. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
433. Piimjas soouss
434. Piiskopikala (bishop fish)
435. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
436. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
437. Pimenarkid (Typhlonarke)
438. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
439. Poi
440. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
441. Polaarhaid (Somniosus)
442. Poola uss
443. Prespa forell (Salmo peristericus)
444. Prussakas ja tarakan
445. Psammon
446. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
447. Punane vihmauss (pool-ööuss)
448. Punapardlikud (Pseudobarbus)
449. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
450. Puntiused (Puntius)
451. Purikalalased (Istiophoridae)
452. Purjus krevetid
453. Puukala (Kuusamo puukala)
454. Põhjavee-elustik
455. Põishüljes (Cystophora cristata)
456. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
457. Põlula Kalakasvatuskeskus
458. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
459. Pärimus: Kaussjärv
460. Pärimus: Lutsu järv
461. Pärimus: Otepää Pühajärv
462. Pärimus: Raudjärve kullapütt
463. Pärimus: Uhtjärv
464. Pärimus: Verijärv
465. Pärnu alamvesikond
466. Pärnu Kalakombinaat
467. Pärnu kalanduskool
468. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
469. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
470. Rabakonn
471. Raid (Raja)
472. Rakfisk ehk norra hapukala
473. Rakonda (Raconda russeliana)
474. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
475. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
476. Rasboorad (Rasbora)
477. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
478. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
479. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
480. Reobiont
481. Riffhai (Triaenodon obesus)
482. Rihmsabaraid (Taeniura)
483. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
484. Riikoja Heinrich
485. Ristkok, Jüri
486. Robalod (Centropomus)
487. Roheline mullauss
488. Rohukonn
489. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
490. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
491. Rombkalad (Bothus)
492. Rombkalalased (Bothidae)
493. Roosa mullauss
494. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
495. Ruske käärtrull (Schistura russa)
496. Russalka
497. Rõbak Baltiki
498. Rõuge järvestik
499. Räimeõng
500. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
501. Saadjärv (Saadrejärv)
502. Saaghailised (Pristiophoriformes)
503. Saagsabahaid (Galeus)
504. Sagrits, Richard
505. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
506. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
507. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
508. Sammet, Jaak
509. Sannakji
510. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
511. Sardiinid
512. Sardiinikesed (Harengula)
513. Sardinellid (Sardinella)
514. Saunja laht
515. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
516. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
517. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
518. Sidrunhaid (Negaprion)
519. Siiad (Coregonus)
520. Siig - huvipüük Eestis
521. Siig spordikalana Skandinaavias
522. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
523. Silepeamureenid (Gymnothorax)
524. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
525. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
526. Sinakas soouss
527. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
528. siugkonnalised (apoodid)
529. Soomuskuked (Lepidotrigla)
530. Soomuslest (Limanda limanda)
531. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
532. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
533. Sovetskaja Rodina (laev)
534. Spinningisti kaksteist käsku
535. Staratel
536. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
537. Stroganina
538. Sump (kumm, pandur, märss)
539. Sumplaev
540. Susski, Vladimir
541. Suue
542. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
543. Suur mullauss
544. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
545. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
546. Suurallikas
547. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
548. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
549. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
550. Sõnnikuuss
551. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
552. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
553. Südvester
554. Sünkraid (Amblyraja)
555. Süvahaid (Centroscymnus)
556. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
557. Süvaraid (Bathyraja)
558. Šelfihaid (Halaelurus)
559. Zoobentos
560. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
561. Taaliku sadam
562. Tabadusekepp
563. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
564. Tainas angerjapüügiks
565. Tallinna Kalakombinaat
566. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
567. Tallinna Merekolledž
568. Tamm, Friedrich
569. Tamula järv (Tamla järv)
570. Tatrakakud
571. Temera (Temera hardwickii)
572. Tempura
573. Tiit Hunt. Eesti kalad
574. Tintlased (Osmeridae)
575. Tippviidikad (Alburnoides)
576. Tobiased (Ammodytes)
577. Tooder
578. Trüssad (Thryssa)
579. Traaler
580. Traalnoot
581. Traalpüük
582. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
583. Triivpüük
584. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
585. Trullinglased (Nemacheilidae)
586. Trullingud (Barbatula)
587. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
588. Tuletorn
589. Tume vihmauss
590. Tumehaid (Etmopterus)
591. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
592. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
593. Tursad (Gadus)
594. Tursamaks
595. Tursamaksa konserveerimine
596. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
597. Tuul
598. tuulekala (pärimus)
599. Tuur
600. Tuurlased (Acipenseridae)
601. Tõugjärv (Küünjärv)
602. Tõugussaare raba laugas
603. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
604. Tääkraid (Urotrygon)
605. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
606. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
607. Tömpninad (Pimephales)
608. Ukraina (baaslaev)
609. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
610. Unadon
611. Und
612. Undiin
613. Urbukse järv (Urbuse järv)
614. Ussikonks (säärekidadega konks)
615. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
616. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
617. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
618. Väitskõhud (Parachela)
619. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
620. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
621. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
622. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
623. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
624. Valgeninahai (Nasolamia velox)
625. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
626. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
627. Vasarhaid (Sphyrna)
628. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
629. Vastne
630. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
631. vesikond
632. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
633. Vihmauslased (Lumbricidae)
634. Vihmauss (liigid)
635. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
636. Viitina kuurits
637. Vimb (Vimba vimba)
638. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
639. Vinkelhaid (Oxynotus)
640. Vinnutatud räimed
641. Viru alamvesikond
642. Viuraid (Aetomylaeus)
643. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
644. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
645. Võldas (Cottus gobio)
646. Võrtsjärve alamvesikond
647. Väheharjasussid
648. Vähilaadsed
649. väike meriahven (Sebastes viviparus)
650. Väike ogahai (Squalus blainville)
651. Väike saagrai (Pristis clavata)
652. väike tobias (nigli, väiketobias)
653. Väikeraid (Rajella)
654. Väikesuulest (Microstomus kitt)
655. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
656. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
657. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
658. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
659. Vöötninad (Rhinichthys)
660. Õlikook
661. Õngekonksu ajaloost
662. Õngitsemine+
663. Õnne lõhe
664. Äntu järved
665. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
666. Ülemiste järv
667. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
668. Yam (mere ja kaose jumal)

Ogahaid (Squalus)

Ogahaid (Squalus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi ogahailaste (Squalidae) sugukonnast. Inglise spurdogs; hispaania spurdos; vene катраны, колючие акулы. Seljauimede aluste juures pikad ogad. Sõõrmed ümbritsetud lühikeste nahakurdudega. Sabavarrel külgkiilud. Anaaluim puudub. Värvus varieerub hallist pruunini, kõhusoa heledam.

32 liiki (FishBase, 2019):

Squalus acanthias Linnaeus, 1758 (spiny dogfish) – harilik ogahaiVt artiklit Harilik ogahai.

Squalus albicaudus Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Brazilian whitetail dogfish) – valgesaba-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiilia vetes kirderannikust kagurannikuni. Mereveeline, bentopelaagiline, troopiline, 195-421 m sügavusel. Pikkus kuni 59 cm. Sabauime äär on valge.



Squalus albifrons Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (eastern highfin spurdog) – valgelaup-ogahai. Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 131-450 m sügavusel. Pikkus kuni 86 cm. Täiskasvanu rinnauimed sirpjad. Tumehall, kõht heledam. Noored isendid pruunid. Ei püüta. Seisund: määramata.

Pilt puudub

Squalus altipinnis Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (western highfin spurdog) – kõrguim-ogahai. Tuntud vaid 2 isendi järgi. Loode-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 298-305 m sügavusel. Pikkus kuni 58,9 cm. Esimene seljauim püstine. Tumehall, kõht hele. Ei püüta, seisund määramata.


 

Squalus bahiensis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (northeastern Brazilian dogfish) bahia ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Brasiilia Bahia osariigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, kuni 599 m sügavusel. Pikkus kuni 69 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus bassi Viana, de Carvalho & Ebert, 2017 (Long-snouted African spurdog) aafrika ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Kagu-Atlandis ja India ookeani lääneosas Aafrika vetes Kapimaa läänosas ja ja mandri lõunatipust kuni Mosambiigini. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 159-591 m sügavusel, pikkus kuni 110 cm. Hallikaspruun, kõht heledam. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Pesakonnas 4-9 järglast. Seisund: määramata.



Squalus blainville (A. Risso, 1827) (longnose spurdog) – väike ogahaiVt artiklit Väike ogahai.

Squalus brevirostris S. Tanaka (I), 1917 (Japanese shortnose spurdog) – lühikoon-ogahai. Väheuuritud liik. Jaapanist Lõuna-Hiina mereni. Mereveeline, demersaalne, kuni 130 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Munastelussünnitaja. Seisund: määramata. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus bucephalus Last, Séret & Pogonoski, 2007 (bighead spurdog) – suurpea-ogahai. Vaikse ookeani lääneosas Tasmaania mere põhjaosas ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 448-880 m sügavusel. Pikkus kuni 90 cm. Suur, ümar pea. Ninamik lühike ja tömp. Keha kaetud plakoidsoomustega, erinevalt teistest perekonna liikidest on nii ühe kui ka kolme hambakesega soomuseid. Tumepruun, kõht heledam. Eluviis uurimata.


 

Squalus chloroculus Last, W. T. White & Motomura, 2007 (greeneye spurdog) – rohesilm-ogahai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 213-1360 m sügavusel. Pikkus kuni 99 cm. Ninamik lai, kolmnurkne. Võrdlemisi suurtel silmadel on rohekas värvus. Rinnauimed võrdlemisi laiad. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus crassispinus Last, M. J. Edmunds & Yearsley, 2007 (fatspine spurdog) – piikselg-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt võib leiduda ka mujal India ookeani idaosas. Mereveeline, pelaagiline, 187-262 m sügavusel. Pikkus kuni 58 cm. Keha sale, pea lühike ja lai. Suured silmad. Seljauimede ees pikad ogad. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus cubensis Howell-Rivero, 1936 (Cuban dogfish) – kuuba ogahai. Lääne-Atlandis Põhja-Karoliinast kuni Floriidani, Kuuba ja Haiti vetes, Mehhiko lahe põhjaosas, Lõuna-Brasiilia ja Argentiina vetes. Mereveeline, demersaalne, 60-400 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (tavapikkus 75 cm). Ninamik terav, lai. Suured silmad. Suured rinnauimed. Kaetud väikeste lantsetikujuliste plakoidsoomustega. Pealt hall, alt heledam, täpid puuduvad. Munastelussünnitaja, pesakonnas kuni 10 järglast. Sihipäraselt ei püüta, kuid tabatakse tihti kaaskalana. Toiduks kasutatakse harva. Seisund: määramata.


 

Squalus edmundsi W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (Edmund's spurdog) – edmundsi ogahai. Lääne-Austraalia ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 204-850 m sügavusel (enamasti 300-500 m). Pikkus kuni 86,6 cm. Ninamik lühike, kolmnurkne. Eesmine seljauim püstjas, selle ees olev oga on massiivne ja sirge. Hallikaspruun, sabaume ülahõlmal tume sadullaik. Munastelussünnitaja. Austraalias püütakse vähesel määral kaaskalana, Indoneesias sihipäraselt ja kasutatakse toiduks. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus formosus W. T. White & Iglésias, 2011 (Taiwan spurdog) – taiwani ogahai. Taiwani ja Jaapani vetes. Kirjeldatud Taiwani kalaturult leitud isendite põhjal. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 81,4 cm. Ninamik lühike. Eesmine seljauim püstjas, sellel valge laik. Sabauimel valge ääris. Terashall pruunika varjundiga. Taiwanil kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.


 

Squalus grahami W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (eastern longnose spurdog) – grahami ogahai. Kirde-Austraalia rannavetes. Mereveeline, pelaagiline, 148-504 m sügavusel (enamasti 220-450 m). Pikkus kuni 71,1 cm. Ninamik pikk ja kitsas. Seljauimed väikesed, eesmine seljauim püstjas, oga selle ees lühike ja peenike. Terashall, kõht heledam. Seljauimedel tume ääris. Sabauime ülahõlmal tume laik või jooned. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-5 järglast. Satub vähesel määral kaaskalana püünistesse. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus griffini Phillipps, 1931 (northern spiny dogfish) – griffini ogahai. Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 37-950 m sügavusel (tavalisem 100-500 m). Pikkus kuni 110 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk. Eesmise seljauime ees oga lühike ja jäme. Hallikaspruun Sabauime ülahõlmal hele ääris. Toitub põhjakaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse vahel kaaskalana. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus hemipinnis W. T. White, Last & Yearsley, 2007 (Indonesian shortsnout spurdog) – sälkuim-ogahai. Vaikse ookeani idaosas Indoneesia vetes. Mereveeline, bentopelaaginilne, 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Keha piklik, sale. Ninamik väga kitsas ja lühike. Vähemapoolsed viltused seljauimed, nende ees pikad ogad. Terashall, kõhult heledam. Toitub kaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast valmistatakse õli. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus japonicus Ishikawa, 1908 (Japanese spurdog) – jaapani ogahai. Jaapani kaguosast Ida-Hiina mereni, sh Korea, Filipiinide ja Arafura mere vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 150-300 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk, teravnev, peene tipuga. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, kõht heledam. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-8 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, leiab mõnevõrra kasutamist. Seisund: määramata.


 

Squalus lalannei Baranes, 2003 (Seychelles spurdog) – seišelli ogahai. Tuntud vaid 2 tabatud isendi põhjal. India ookeani lääneosas Seišelli saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1000 m sügavusel. Pikkus kuni 78,8 cm. Koon piklik, keha piklik. Seljauimede tippudel tume ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.



Squalus lobularis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Atlantic lobefin dogfish) sagaruim-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiiliast Uruguai ja Argentiinani. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 72,5 cm. Seljauimed sagaralaadsed. Ei püüta. Seisund: määramata.



Squalus mahia Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Malagasy skinny spurdog) – malagassi ogahai. (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Socotra saartest ja Madagaskari põhjaosast kuni Idea-Kapimaani (LAV). Mereveeline, mesopelaagiline, 55-500 m sügavusel (tavalisem 202-390 m). Pikkus kuni 59 cm. Seisund: määramata.



Squalus margaretsmithae Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Smith’s dogfish shark) smithi ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandis Portugalist ja Marokost kuni Lõuna-Aafrikani. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 256-284 m sügavusel. Pikkus kuni 54,3 cm. Seisund: määramata.



Squalus megalops (W. J. Macleay, 1881) (shortnose spurdog) – suursilm-ogahai. Varasemalt peetud endeemseks liigiks Austraalia vetes. Kinnitust on leidnud esinemine Ida-Atlandis Vahemeres. Leidumine mitmetes teistes piirkondades (Aafrika ida- ja läänerannikul, Vaikse ookeani loodeosas Jaapani meres, Kollas meres jm), vajavad kinnitust, kuna sageli peetakse suursilm-ogahaiks talle sarnaseid ja lähedasi ogahaide liike. Mereveeline, demersaalne, 30-750 m sügavusel (tavalisem 80-300 m). Pikkus kuni 89 cm. Keha piklik, sale. Ninamik lai, kergelt teravduv. Seljauimede ees pikad ogad, tagumise uime ees oga uimest pikem. Suured rinnauimed. Ühtlaselt hall või pruun. Noortel isenditel seljauimedel tume ja hele ääris. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja pejalgsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-4 järglast. Püütakse sihipäraselt, liha kasutatakse toiduks värskelt, soolatult ja vinnutatult. Seisund: määramata.


 

Squalus melanurus Fourmanoir & Rivaton, 1979 (blacktailed spurdog) – mustsaba-ogahai. Vaikse ookeani käänosas Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 340 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Keha pikk ja sale. Ninamik kitsas ja väga pikk. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, seljauimede tipud mustad. Sabauime ülahõlmal must ääris. Toitub luukaladest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus mitsukurii D. S. Jordan & Snyder, 1903 (shortspine spurdog) – mitsukuri ogahai. Areaal ebamäärane seoses ebakindlusega talle lähedaste ja sarnaste liikide määramisel. Üldiselt peetakse levikut tsirkumglobaalseks, võimalik kõikjal subtroopilistes ja mõõdukalt soojades vetes. Kindlalt teada Lõuna-Austraalia, Jaapani, Korea, Hiina, Havai vetes; Edela-Atlandis Uruguaist Argentiinani; arvatavasti ka Taiwani, Vietnami ja Uus-Meremaa vetes; võimalik mujalgi. Mereveeline, bentopelaagiline, 29-600 m sügavusel (tavalisem 48.533 m). Pikkus kuni 94,3 cm. Värvus hall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-9 järglast. Mõningane väljapüük. Seisund: määramata.


 

Squalus montalbani Whitley, 1931 (Indonesian greeneye spurdog) – montalbani ogahai. Inda ja Vaikses ookeanis Filipiinide, Indoneesia ja Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 144-1370 m sügavusel (sagedamini 383-670 m). Pikkus kuni 94,5 cm. Keha piklik, ninamik lai ja kolmnurkne. Halli värvi. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-16 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: ohustatud.

 


Squalus nasutus Last, L. J. Marshall & W. T. White, 2007 (western longnose spurdog) – pikknina-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, võimalik ka Filipiinide ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 300-850 m sügavusel (tavalisem 300-400 m). Pikkus kuni 59 cm. Keha sale ja pikk, ninamik kitsas ja pikk. Ogad seljauimede ees pole pikad. Helehall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Elussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: määramata.


 

Squalus notocaudatus Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (bartail spurdog) – juttsaba-ogahai. Haruharva tabatav liik Queenslandi (Austraalia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 225-454 m sügavusel. Pikkus kuni 61,9 cm. Helehall. Seljauimede tipud tumedamad. Sabauimel valge ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus quasimodo Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (humpback western dogfish) – küürakas ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Lõuna-Brasiilia vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 85 cm.


 

Squalus rancureli Fourmanoir & Rivaton, 1979 (cyrano spurdog) – rancureli ogahai. Vaikse ookeani lääne-keskosas Chesterfieldi saarte (Uus-Kaledoonia) ja Efate saare (Vanuatu saared) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 320-410 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Keha sale, ninamik kitsas ja väga pikk. Tõenäoliselt munastelussünnitaja, pesakonnas 3 järglast. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus raoulensis Duffy & Last, 2007 (Kermadec spiny dogfish) – kermadeci ogahai. Vaikse ookeani edelaosas Raouli ja Napieri saarte vetes Kermadeci saarestikus. Mereveeline, pelaagiline, kuni 320 m sügavusel. Pikkus kuni 72,9 cm. Keha piklik, ninamik suhteliselt lühike. Eesmine seljauim püstjas. Hall või hallikaspruun, kõht heledam. Sabauimel hele ääris. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus suckleyi(Girard, 1855) (Pacific spiny dogfish) – valgetähn-ogahai. Vaikse ookeani põhjaosas Korea, Jaapani ja Venemaa (Kamtšatka, Ohhoota meri, Sahhalin) vetes, Beringi meres, Aleuudi saarte juures, Alaska lahe idaosas, Põhja-Ameerika vetes Briti Kolumbiast ja Washintoni osariigist kuni Baja California lõunaosani. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, 15-1244 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm. Keha sale, piklik. Ninamik lühike, ümar. Rinnauimed sirpjad. Hallikaspruun, külgedel valged tähnid. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, kuid pole eriti hinnatud. Seisund: pole ohustatud.


Juuli, 2018
August, 2019

Vaata lisaks:

Väike ogahai (Squalus blainville)
Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
Ogahailased (Squalidae)




Hotmedia.ee