Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)

Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis), kõhrkala polaarhailaste (Somniosidae) sugukonna süvahaide perekonnast. Inglise portuguese dogfish; saksa Portugiesenhai; prantsuse pailona commun; hispaania pailona; portugali xara preta; soome süvänne-piikihai; vene белоглазая колючая акула, португальская акула. Levinud laialdaselt, kuid ebaühtlaselt: Lääne-Atlandis Newfoundlandi madalast Delaware ja Kuubani; Ida-Atlandis Islandist kuni Sierra Leoneni, sealhulgas osas Vahemeres, Assoori ja Madeira saarte juures, samuti Namiibia lõunavetes ja LAV-i läänerannikul; India ookeanis Seišelli saarte juures; Vaikses ookeanis Jaapani, Uus-Meremaa ja Austraalia vetes. Mandrinõlvade alumises osas sügavustel kuni 3675 m.


Pikkus kuni 120 cm. Jäme silindriline keha, lame kõht. Seljauimed suhteliselt väikesed, nende ees ogad. Keha kaetud suurte plakoidsoomustega. Noorena sinakas.must, täiskasvanuna pruunikasmust. Aktiivne röövkala. Toitub peamiselt kaladest ja peajalgsetest. Terav nägemine, mis näeb pimeduses ka bioluminestseerumist. Munastsünnitaja, pesakonnas kuni 29 järglast.

Hinnatud peamiselt maksa pärast, mis sisaldab 22-49% skvaleeni. Liha süüakse või tehakse sellest kalajahu. Väljapüük 2000-2010 vahemikus 238- 8 464 t, suurimaks püüdjaks Portugal.


Juuli, 2018

Vaata lisaks:

Skvaleen
Süvahaid (Centroscymnus)