Süvahaid (Centroscymnus)

Süvahaid (Centroscymnus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi polaarhailaste (Somniosidae) sugukonnast. Vene белоглазые акулы. Atlandi ja India ookeanis sügavustel kuni 3650 m. Pikkus kuni 170 cm. Kehal helenduselundid. Pärakuuim puudub. Seljauimede juures vähemärgatavad ogad. Värvus must, pruun või hallikaspruun.

5 liiki (FishBase, 2019):

Centroscymnus coelolepisBarbosa du Bocage & Brito Capello, 1864 (Portuguese dogfish) – portugali süvahai. Vt artiklit Portugali süvahai.

Centroscymnus crepidater Barbosa du Bocage & Brito Capello, 1864 (longnose velvet dogfish) – pikknina-süvahai. (Vahel käsitletud ka ainuliigina perekonnas Centroselachus). Ida-Atlandis Islandist ja Fääri saartest piki mandrinõlva Portugalini, samuti Senegali, Madeira, Kongoi ja Namiibia vetes; India ookeanis Aldabra saarte vetes ja Travancore (India) rannikul; Vaikse ookeani lääneosas Austraalia ja Uus-Meremaa vetes; Vaikse ookeani idaosas Põhja-Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 230-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 130 cm. Keha piklik, sale. Väga pikk ninamik. Must või hallikaspruun. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-8 järglast. Vähene püügihuvi: 2000-2010. a väljapüük vahemikus 1-514 t (Inglismaa, Prantsusmaa, Portugal). Liha süüakse või tehakse kalajahuks, maksast saadakse õli ja skvaleeni. Samas peetakse liha kõrge elavhõbedasisalduse tõttu mürgiseks. Seisund: pole ohustatud.

Pikknina-süvahai

 

Centroscymnus macracanthus Regan, 1906 (largespine velvet dogfish) – suuroga-süvahai. (Võib olla ka paigutatud perekonda Proscymnodon). Harvatabatav liik, keda on püütud Magalhãesi väinast, Uus-Meremaa vetest ja Argentiina vetest. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlval 650-920 m sügavusel. Pikkus kuni 68 cm. Keha tüüakas, ninamik pikk. Tagumine seljauim eesmisest natuke suurem; seljauimede eesosas suured astlad. Kehal suured plakoidsoomused. Must või tumepruun. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.

Suuroga-süvahai

 

Centroscymnus owstonii Garman, 1906 (roughskin dogfish) – kare süvahai. India ookeani lääneosas Sheišellidest Madagaskarini ja LAVi vetes; India ookeani lääneosas Indoneesia ja Edela-Austraalia vetes; Vaikse ookeani edelaosas Austraalia, Uus-Kaledoonia ja Uus-Meremaa vetes; Vaikse ookeani loodeosas Jaapani ja veealuse Hawaid-Imperaatori mäeaheliku vetes; Vaikse ookeani kaguosas Tšiili läänevetes; Edela-Atlandis Prantsuse Guinea, Brasiilia ja Uruguai vetes; Loode-Atlandis Mehhiko lahes; Ida-Atlandis Assooridest kuni LAVi veteni. Mereveeline, batüdemersaalne, 100-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 121 cm. Silindriline keha, pikk ninamik. Seljauimede juures olevad astlad tillukesed. Rinnauimed suhteliselt suured. Kaetud suurte ovaalsete plakoidsoomustega. Must või tumepruun. Vähene väljapüük, valmistatakse kalajahu ja skvaleeni. Kõrge elavhõbedasisalduse tõttu peetakse liha mürgiseks. Seisund: ohustatud.

Kare süvahai

 

 Centroscymnus plunketi (Waite, 1910) (Plunket shark) – Plunketi süvahai. (Võib olla ka paigutatud perekonda Proscymnodon). Uus-Meremaa ja Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 219-1550 m sügavusel. Pikkus kuni 170 cm. Tüüakas, ninamik lühike. Ühtlaselt tumepruun. Koguneb soo ja vanuse järgi suurtesse parvedesse, toitub luukaladest ja peajalgseist. Munastelussünnitaja, pesakonnas kuni 36 järglast. Mõningane püügihuvi; kalajahu ja maksaõli. Seisund: ohustatud.

Plunketi süvahai

Vaata lisaks: