Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. Mölliangerjad (Panturichthys)
336. maailma jõed (loend)
337. Madumureenid (Uropterygius)
338. Maggot
339. Majak (kolhoos)
340. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
343. Man
344. Mannasöödad
345. Maskraid (Neotrygon)
346. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
347. meduus
348. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
349. Merehaigus
350. Merekoletised
351. Meremeeste uskumused
352. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
353. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
354. Merikeellased (Soleidae)
355. Merikogerlased (Sparidae)
356. Merikoha (Sander marinus)
357. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
358. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
359. Meriluts (Brosme brosme)
360. Merineitsi
361. Meripuugid (Scorpaena)
362. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
363. Merisutt (Petromyzon marinus)
364. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
365. Merluusid (Merluccius)
366. Metsprussakas
367. Miiu
368. Moiva (Mallotus villosus)
369. Mokkparrakad (Labeobarbus)
370. Morilased (Moridae)
371. muda
372. Mudaelustik ehk pelon
373. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
374. Mussie (järvekoletis Kanadas)
375. Mussoon
376. Must marliin (Istiompax indica)
377. Mustatäpitõbi
378. Musthaid (Apristurus)
379. Mustjõe alamvesikond
380. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
381. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
382. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
383. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
384. Mõrrapüük
385. Mõõkkala (Xiphias gladius)
386. Mägiründid (Psilorhynchus)
387. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
388. Määr, Aleksander
389. Mölder, August
390. Mügarninad (Hybopsis)
391. Müütilised veeolendid
392. Näkk (eesti)
393. Naaskelraid (Pastinachus)
394. Nahknark (Crassinarke dormitor)
395. Naissaar
396. Narmasmokad (Labeo)
397. Narva veehoidla
398. Nasv
399. Navaaga (Eleginus nawaga)
400. Nelikant-kaldauss
401. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
402. Niituimlutslased (Physidae)
403. Nipsviidikad (Hemiculter)
404. Nirkhailased (Hemigaleidae)
405. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
406. Nokisründid (Microphysogobio)
407. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
408. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
409. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
410. Nugishaid (Triakis)
411. Nuudelangerjad (Neoconger)
412. Nuutraid (Himantura)
413. Oad, Jaan
414. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
415. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
416. Ogahaid (Squalus)
417. Ogasilmad (Pangio)
418. Ojamaa (Gotland)
419. Okasturilased (Notacanthidae)
420. Okishaid (Centroscyllium)
421. ondatra (piisamrott, biisamrott)
422. Osmussaar
423. Pakssabaraid (Trygonoptera)
424. Paljaslõuad (Acheilognathus)
425. paneerimine
426. Pardpuntiused (Barbodes)
427. Paunküla veehoidla
428. Peen kõduuss
429. Peipsi alamvesikond
430. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
431. Pettai, Elmar Voldemar
432. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
433. Pigo (Rutilus pigus)
434. Pihklased (Myxini)
435. Pihtla kalakasvandus
436. Piikraid (Urobatis)
437. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
438. Piimjas soouss
439. Piiskopikala (bishop fish)
440. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
441. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
442. Pimenarkid (Typhlonarke)
443. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
444. Poi
445. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
446. Polaarhaid (Somniosus)
447. Poola uss
448. Prespa forell (Salmo peristericus)
449. Prussakas ja tarakan
450. Psammon
451. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
452. Punane vihmauss (pool-ööuss)
453. Punapardlikud (Pseudobarbus)
454. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
455. Puntiused (Puntius)
456. Purikalalased (Istiophoridae)
457. Purjus krevetid
458. Puukala (Kuusamo puukala)
459. Põhjavee-elustik
460. Põishüljes (Cystophora cristata)
461. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
462. Põlula Kalakasvatuskeskus
463. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
464. Pärimus: Kaussjärv
465. Pärimus: Lutsu järv
466. Pärimus: Otepää Pühajärv
467. Pärimus: Raudjärve kullapütt
468. Pärimus: Uhtjärv
469. Pärimus: Verijärv
470. Pärnu alamvesikond
471. Pärnu Kalakombinaat
472. Pärnu kalanduskool
473. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
474. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
475. Rabakonn
476. Raid (Raja)
477. Rakfisk ehk norra hapukala
478. Rakonda (Raconda russeliana)
479. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
480. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
481. Rasboorad (Rasbora)
482. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
483. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
484. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
485. Reobiont
486. Riffhai (Triaenodon obesus)
487. Rihmsabaraid (Taeniura)
488. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
489. Riikoja Heinrich
490. Ristkok, Jüri
491. Robalod (Centropomus)
492. Roheline mullauss
493. Rohukonn
494. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
495. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
496. Rombkalad (Bothus)
497. Rombkalalased (Bothidae)
498. Roosa mullauss
499. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
500. Ruske käärtrull (Schistura russa)
501. Russalka
502. Rõbak Baltiki
503. Rõuge järvestik
504. Räimeõng
505. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
506. Saadjärv (Saadrejärv)
507. Saaghailised (Pristiophoriformes)
508. Saagsabahaid (Galeus)
509. Sagrits, Richard
510. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
511. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
512. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
513. Sammet, Jaak
514. Sannakji
515. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
516. Sardiinid
517. Sardiinikesed (Harengula)
518. Sardinellid (Sardinella)
519. Saunja laht
520. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
521. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
522. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
523. Sidrunhaid (Negaprion)
524. Siiad (Coregonus)
525. Siig - huvipüük Eestis
526. Siig spordikalana Skandinaavias
527. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
528. Silepeamureenid (Gymnothorax)
529. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
530. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
531. Sinakas soouss
532. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
533. siugkonnalised (apoodid)
534. Soomuskuked (Lepidotrigla)
535. Soomuslest (Limanda limanda)
536. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
537. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
538. Sovetskaja Rodina (laev)
539. Spinningisti kaksteist käsku
540. Staratel
541. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
542. Stroganina
543. Sump (kumm, pandur, märss)
544. Sumplaev
545. Susski, Vladimir
546. Suue
547. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
548. Suur mullauss
549. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
550. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
551. Suurallikas
552. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
553. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
554. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
555. Sõnnikuuss
556. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
557. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
558. Südvester
559. Sünkraid (Amblyraja)
560. Süvahaid (Centroscymnus)
561. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
562. Süvaraid (Bathyraja)
563. Šelfihaid (Halaelurus)
564. Zoobentos
565. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
566. Taaliku sadam
567. Tabadusekepp
568. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
569. Tainas angerjapüügiks
570. Tallinna Kalakombinaat
571. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
572. Tallinna Merekolledž
573. Tamm, Friedrich
574. Tamula järv (Tamla järv)
575. Tatrakakud
576. Temera (Temera hardwickii)
577. Tempura
578. Tiit Hunt. Eesti kalad
579. Tintlased (Osmeridae)
580. Tippviidikad (Alburnoides)
581. Tobiased (Ammodytes)
582. Tooder
583. Trüssad (Thryssa)
584. Traaler
585. Traalnoot
586. Traalpüük
587. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
588. Triivpüük
589. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
590. Trullinglased (Nemacheilidae)
591. Trullingud (Barbatula)
592. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
593. Tuletorn
594. Tume vihmauss
595. Tumehaid (Etmopterus)
596. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
597. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
598. Tursad (Gadus)
599. Tursamaks
600. Tursamaksa konserveerimine
601. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
602. Tuul
603. tuulekala (pärimus)
604. Tuur
605. Tuurlased (Acipenseridae)
606. Tõugjärv (Küünjärv)
607. Tõugussaare raba laugas
608. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
609. Tääkraid (Urotrygon)
610. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
611. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
612. Tömpninad (Pimephales)
613. Ukraina (baaslaev)
614. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
615. Unadon
616. Und
617. Undiin
618. Urbukse järv (Urbuse järv)
619. Ussikonks (säärekidadega konks)
620. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
621. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
622. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
623. Väätangerjad (Chlopsis)
624. Väitskõhud (Parachela)
625. Vagelangerlased (Moringuidae)
626. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
627. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
628. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
629. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
630. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
631. Valgeninahai (Nasolamia velox)
632. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
633. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
634. Vasarhaid (Sphyrna)
635. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
636. Vastne
637. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
638. vesikond
639. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
640. Vihmauslased (Lumbricidae)
641. Vihmauss (liigid)
642. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
643. Viikangerjad (Scolecenchelys)
644. Viitina kuurits
645. Vimb (Vimba vimba)
646. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
647. Vinkelhaid (Oxynotus)
648. Vinnutatud räimed
649. Viru alamvesikond
650. Viuraid (Aetomylaeus)
651. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
652. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
653. Võldas (Cottus gobio)
654. Võrtsjärve alamvesikond
655. Väheharjasussid
656. Vähilaadsed
657. väike meriahven (Sebastes viviparus)
658. Väike ogahai (Squalus blainville)
659. Väike saagrai (Pristis clavata)
660. väike tobias (nigli, väiketobias)
661. Väikeraid (Rajella)
662. Väikesuulest (Microstomus kitt)
663. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
664. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
665. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
666. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
667. Vöötninad (Rhinichthys)
668. Õlikook
669. Õngekonksu ajaloost
670. Õngitsemine+
671. Õnne lõhe
672. Äntu järved
673. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
674. Ülemiste järv
675. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
676. Yam (mere ja kaose jumal)

Tumehaid (Etmopterus)

Tumehaid (Etmopterus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi tumehailaste (Etmopteridae) sugukonnast. Kõikides ookeanides peale Põhja-Jäämere. Süvaveekalad, kelle pikkus ületab harva 50 cm. Teine seljauim ja selle ees asuv oga on suuremad kui esimene seljauim ja oga. Pärakuuim puudub. Sõõrmeid raamivad lühikesed nahakurrud. Värving varieerub kollakaspruunist mustani. Varustatud fotofooridega, bioluminestseeruvad.

42 liiki (FishBase, 2019):

Etmopterus alphus Ebert, Straube, R. W. Leslie & Weigmann, 2016 (Whitecheek lanternshark) – valgejoon-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Mosambiigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, 472-792 m sügavusel. Pikkus kuni 39 cm.



Etmopterus baxteri Garrick, 1957 (New Zealand lanternshark) – uusmeremaa tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, pelaagiline, 878-1427 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Pealt tume, alt must, terav eristusjoon. Fotofoorid, helendab. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja kalmaaridest. Munastelussünnitaja, peakonnas 6-16 järglast.

 
Etmopterus benchleyi Vásquez, Ebert & D. J. Long, 2015 (Ninja lanternshark) – ninja-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ideaosas Nikaraaguast kuni Panamani. Mereveeline, perlaagiline, 836-1443 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm.


Etmopterus bigelowi Shirai & Tachikawa, 1993 (Blurred lanternshark) – sile tumehai. Vt artiklit Sile tumehai
Etmopterus brachyurus H. M. Smith & Radcliffe, 1912 (Short-tail lanternshark) – lühisaba-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas ja India ookeani idaosas Jaapani vetes. Austraalia ja Indoneesia vetes arvatakse tegemist olevat 2-3 seni kirjeldamata sugulasliigiga. Mereveeline, pelaagiline, manderinõlva ülemises osas 100-900 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.Pealt pruun, alt must. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja peajalgseist. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-16 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus bullisi Bigelow & Schroeder, 1957 (Lined lanternshark) – joon-tumehai. Lääne-Atlandis Põhja-Carolinast kuni Floriida põhjaosani, samuti Honduurase vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 250-850 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Pealt hall, alt must. Eöuviis vähetuntud. Toitub väikestest vähilaadsetest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus burgessi Schaaf-Da Silva & Ebert, 2006 (Broad-snout lanternshark) – laikoon-tumehai. Harv ja väheuuritud liik Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 40,6 cm. Eripäraks suhteliselt lai ninamik. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus carteri S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Cylindrical lanternshark) – silinder-tumehai. Lääne-Atlandis Kolumbia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlva ülaosas 283-356 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus caudistigmus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Tail-spot lanternshark) – märksaba-tumehai. Vaikse ookeani kesk-lääneosas Uus-Kaledoonia vetes. Tabatud vaid 3 isendit. Mereveeline, pelaagiline, saarenõlval 638-793 m sügavusel. Pikkus kuni 33,9 cm. Silma kohal hele laik. Keha kaetud lühikeste, jäikade plakoidsoomustega. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus compagnoi R. Fricke & Koch, 1990 (Brown lanternshark) – pruun tumehai. Kagu-Atlandis Kapimaa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 479-923 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Tumepruun. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus decacuspidatus W. L. Y. Chan, 1966 (Comb-tooth lanternshark) – kammhammas-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Lõuna-Hiina meres Hainani saare (Hiina) ja Vietnami ranniku vahel. Tabatud vaid 1 isend. Mereveeline, pelaagiline, 512-692 m sügavusel. Pikkus kuni 29 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus dianthus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pink lanternshark) – roosakas tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Austraalia ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 108-880 m sügavusel. Pikkus kuni 40,9 cm. Seljalt roosakas. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus dislineatus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 – katkendjoon-tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Korallimere keskosas ja Queenslandi (Austraalia) platool. Mereveeline, pelaagiline, 590-800 m sügavusel. Pikkus kuni 44,8 cm. Väga sale, kehal tumedad peened pikijooned, mis keha alapoolel on katkendlikud. Kaetud tihedalt nõeljate plakoidsoomustega. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus evansi Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Black-mouth lanternshark) – mustsuu-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,7 cm. Silmad kitsad, ülemisel laul hele täpp. Sabavarrel tume sadullaik. Suu seest must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus fusus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pygmy lanternshark) – torpeedo-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt ka Java (Indoneesia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,3 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus gracilispinis G. Krefft, 1968 (Broad-banded lanternshark) – lailaik-tumehai. Lääne-Atlandis Virginia ja Floriida (USA), Uruguai ja Argentiina vetes; Kagu-Atlandis Kapimaa idaosa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 70-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus granulosus (Günther, 1880) (Southern lanternshark) – lõuna-tumehai. Edela-Atlandis ja Vaikse ookeani kaguosas Lõuna-Tšiili, Lõuna-Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, pelaagiline, 220-1620 m sügavusel. Pikkus kuni 74,9 cm. Pealt pruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 10-13 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus hillianus (Poey, 1861) (Caribbean lanternshark) – kariibi tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Anquilla, Bahama, Kuuba, Dominikaani, Haiiti, Saint Kittsi ja Nevise ja Brasiilia vetes, samuti Virginiast Lõuna-Floridani (USA). Mereveeline, pelaagiline, 180-717 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Pealt šokolaadpruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-5 järglast. Mõningane kohalik väljapüük. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus joungi Knuckey, Ebert & G. H. Burgess, 2011 (Short-fin smooth lanternshark) – joungi tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline, sügavamal kui 300 m. Pikkus kuni 45,6 cm. Pealt tumehall, alt must või hallikasmust. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lailae Ebert, Papastamatiou, Kajiura & Wetherbee, 2017 (Laila's lanternshark) – laila tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ida-keskosas Hawai saartest loodes Koko ja Lõuna-Kanmu veealuste mägede juures. Mere- ja riimveeline, pelaagiline, 314-384 m sügavusel. Pikkus kuni 36,8 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus litvinovi Parin & Kotlyar, 1990 (Small-eye lanternshark) – väikesilm-tumehai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili ranniku lähedal Nasca platoo ja Sala y Gomez'i saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1100 m sügavusel. Pikkus kuni 61 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lucifer D. S. Jordan & Snyder, 1902 (Black-belly lanternshark) – lutsifer-tumehai. Vt artiklilt Lucifer-tumehai
Etmopterus marshae Ebert, Van & Hees, 2018 (Marsha’s lanternshark) – marsha tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud ja vähetuntud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinide vetes (Batanesi saared). Mereveeline, pelaagiline, 322-337 m sügavusel. Pikkus kuni 23,4 cm.


Etmopterus molleri (Whitley, 1939) (Moller's lanternshark) – molleri tumehai. Väheuuritud liik Ida-Austraalia, Uus-Meremaa, Taiwani ja Jaapani vetes. Mereveeline, pelaagiline, 250-860 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Pealt hallikaspruun, alt must, värvipiir järsk. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus perryi S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Dwarf lanternshark) – kääbus-tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, pelaagiline, 283-439 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm, maailma pisim hailiik. Pikk ja lame pea, kõhul mustadeest triipudest muster ja pikk tume triip seljal. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-3 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus polli Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (African lanternshark) – aafrika tumehai. Kagu-Atlandis Guineast Elevandiluuranniku ja Nigeeriast Angoolani. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Pealt tumehall, alt must. Munastelussünnitaja. Vähene väljapüük. Seisund: määramata.


Etmopterus princeps Collett, 1904 (Great lanternshark) – suur tumehai. Vt artiklit Suur tumehai
Etmopterus pseudosqualiolus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (False lanternshark) – uuskaledoonia tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Kaledoonia vetes veealuste mäeahelike (Norfolki ahelik, Lord Howe ahelik) juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 668-1170 m sügavusel. Pikkus kuni 45,3 cm. Keha sigarikujuline, lühike sabavars. Kaetud väikeste plakoidsoomustega. Tume. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus pusillus (R. T. Lowe, 1839) (Smooth lanternshark) – ühtlane tumehai. Vt artiklit Ühtlane tumehai
Etmopterus pycnolepis Kotlyar, 1990 (Dense-scale lanternshark) – tihesoom-tumehaiVaikse ookeani kaguosas veealuste mäestike Nazca ja Sala y Gomez juures. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 564-880 m sügavusel. Pikkus kuni 51,1 cm. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus robinsi Schofield & G. H. Burgess, 1997 (West Indian lanternshark) – robinsi tumehaiHarvakohatav liik Lääne-Atlandi keskosas Florida (USA), Nikaraagua, Väikeste Antillide põhjaosa, Kariibi mere lõunaosa ja Mehhiko lahe lõunaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-800 m sügavusel. Pikkus kuni 33,8 cm. Värv tume, silmad suured. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus samadiae W. T. White, Ebert, Mana & Corrigan, 2017 (Papuan lanternshark) – paapua tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud liik Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 340-785 m sügavusel. Pikkus kuni 27,7 cm. 
 

Etmopterus schultzi Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Fringe-fin lanternshark) – narmasuim-tumehaiLääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahe põhjaosas Texase ja Florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, pea suur. Pealt helepruun, alt hallikas. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus sculptus Ebert, Compagno & De Vries, 2011 (Sculpted lanternshark) – raidhammas-tumehaiVäheuuritud liik Kagu-Atlandis ja India ookeani edelaosas Aafrika lõunaosa vetes Namiibiast Lõuna-Mosambiigini. Mereveeline, pelaagiline, 240-900 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm. Piklik pea. Eripäraks soomused, mis üksteist ei kata ja annavad kalale kareda, justkui kivist tahutud välimuse. Toitub luukaladest, kalmaaridest, kaheksajalgadest. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus sentosus Bass, D'Aubrey & Kistnasamy, 1976 (Thorny lanternshark) – okis-tumehaiIndia ookeani lääneosas Keeniast LAVini, ka Madagaskari vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-500 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Mustjashall, kõht must. Rinnauimede kohal 2 rida nahahambaid. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus spinax (Linnaeus, 1758) (Velvet-belly lanternshark) – harilik tumehaiVt artiklit Harilik tumehai.
Etmopterus splendidus Ka. Yano, 1988 (Splendid lanternshark) – tore tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani, Taiwani ja Jaava (Indoneesia) vetes. Mere4veeeline, pelaagilis neriitiline, 120.210 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, tagumine astel ja seljauim eesmistest suuremad. Toitub kalmaaridest. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus tasmaniensis Myagkov & Pavlov, 1986 – tasmaania tumehaiIndia ookeani idaosas Austraalia ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 920-1010 m sügavusel. Pikkus umbes kuni 60 cm. Mustjas. Sabal ja kõhuuimede kohal tumedad helenduvad laigud. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus unicolor (Engelhardt, 1912) (Bristled lanternshark) – tõmmu tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Hallikas- või tumepruun. Toitub luukaladest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 9-18 järglast, umbes 23% populatsioonist on hermafrodiitne. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus viator Straube, 2011 (Traveller lanternshark) – rändur-tumehaiLõunaookeanis Kergueleni platoo põhjaosas, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika vetes, veealuse Macquarie mäestiku juures; hüpoteetiliselt kogu Lõunaookeanis. Mereveeline, batüdemersaalne, 830-1400 m sügavusel. Pikkus kuni 57,7 cm. Jändrik, värtnakujuline, pea piklik, Tagumine seljauim eesmisest märksa suurem. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-10 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus villosus C. H. Gilbert, 1905 (Hawaiian lanternshark) – havai tumehaiVaikse ookeani ida-keskosas Hawai saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 280-1610 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Jändrik, tumepruun või must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus virens Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Green lanternshark) – roheline tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Texasest Floridani (USA), Mehhiko lahe põhjaosa ja Nikaraagua vetes. Teateid ka Surinamilt. Mereveeline, batüdemersaalne, 100-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 23 (26) cm. Toitub kaheksajalgadest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt ründab endast märksa suuremat saaki parvena, rebides-hammustades temast tükikesi. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.




Viimati: august, 2019

Vaata lisaks:

Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Suur tumehai (Etmopterus princeps)
Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
Harilik tumehai (Etmopterus spinax)
Tumehailased (Etmopteridae)




Hotmedia.ee