Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Man
325. Mannasöödad
326. Maskraid (Neotrygon)
327. meduus
328. Merehaigus
329. Merekoletised
330. Meremeeste uskumused
331. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
332. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
333. Merikeellased (Soleidae)
334. Merikogerlased (Sparidae)
335. Merikoha (Sander marinus)
336. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
337. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
338. Meriluts (Brosme brosme)
339. Merineitsi
340. Meripuugid (Scorpaena)
341. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
342. Merisutt (Petromyzon marinus)
343. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
344. Merluusid (Merluccius)
345. Metsprussakas
346. Miiu
347. Moiva (Mallotus villosus)
348. Mokkparrakad (Labeobarbus)
349. Morilased (Moridae)
350. muda
351. Mudaelustik ehk pelon
352. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
353. Mussie (järvekoletis Kanadas)
354. Mussoon
355. Must marliin (Istiompax indica)
356. Mustatäpitõbi
357. Musthaid (Apristurus)
358. Mustjõe alamvesikond
359. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
360. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
361. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
362. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
363. Mõrrapüük
364. Mõõkkala (Xiphias gladius)
365. Mägiründid (Psilorhynchus)
366. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
367. Määr, Aleksander
368. Mölder, August
369. Mügarninad (Hybopsis)
370. Müütilised veeolendid
371. Naaskelraid (Pastinachus)
372. Nahknark (Crassinarke dormitor)
373. Naissaar
374. Narva veehoidla
375. Nasv
376. Navaaga (Eleginus nawaga)
377. Nelikant-kaldauss
378. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
379. Niituimlutslased (Physidae)
380. Nipsviidikad (Hemiculter)
381. Nirkhailased (Hemigaleidae)
382. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
383. Nokisründid (Microphysogobio)
384. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
385. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
386. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
387. Nugishaid (Triakis)
388. Nuutraid (Himantura)
389. Näkk (eesti)
390. Oad, Jaan
391. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
392. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
393. Ogahaid (Squalus)
394. Ogasilmad (Pangio)
395. Ojamaa (Gotland)
396. Okasturilased (Notacanthidae)
397. Okishaid (Centroscyllium)
398. ondatra (piisamrott, biisamrott)
399. Osmussaar
400. Pakssabaraid (Trygonoptera)
401. Paljaslõuad (Acheilognathus)
402. paneerimine
403. Pardpuntiused (Barbodes)
404. Paunküla veehoidla
405. Peen kõduuss
406. Peipsi alamvesikond
407. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
408. Pettai, Elmar Voldemar
409. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
410. Pigo (Rutilus pigus)
411. Pihklased (Myxini)
412. Pihtla kalakasvandus
413. Piikraid (Urobatis)
414. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
415. Piimjas soouss
416. Piiskopikala (bishop fish)
417. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
418. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
419. Pimenarkid (Typhlonarke)
420. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
421. Poi
422. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
423. Polaarhaid (Somniosus)
424. Poola uss
425. Prespa forell (Salmo peristericus)
426. Prussakas ja tarakan
427. Psammon
428. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
429. Punane vihmauss (pool-ööuss)
430. Punapardlikud (Pseudobarbus)
431. Puntiused (Puntius)
432. Purikalalased (Istiophoridae)
433. Purjus krevetid
434. Puukala (Kuusamo puukala)
435. Põhjavee-elustik
436. Põishüljes (Cystophora cristata)
437. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
438. Põlula Kalakasvatuskeskus
439. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
440. Pärimus: Kaussjärv
441. Pärimus: Lutsu järv
442. Pärimus: Otepää Pühajärv
443. Pärimus: Raudjärve kullapütt
444. Pärimus: Uhtjärv
445. Pärimus: Verijärv
446. Pärnu alamvesikond
447. Pärnu Kalakombinaat
448. Pärnu kalanduskool
449. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
450. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
451. Rabakonn
452. Raid (Raja)
453. Rakfisk ehk norra hapukala
454. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
455. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
456. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
457. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
458. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
459. Reobiont
460. Riffhai (Triaenodon obesus)
461. Rihmsabaraid (Taeniura)
462. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
463. Riikoja Heinrich
464. Ristkok, Jüri
465. Robalod (Centropomus)
466. Roheline mullauss
467. Rohukonn
468. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
469. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
470. Rombkalad (Bothus)
471. Rombkalalased (Bothidae)
472. Roosa mullauss
473. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
474. Ruske käärtrull (Schistura russa)
475. Russalka
476. Rõbak Baltiki
477. Rõuge järvestik
478. Räimeõng
479. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
480. Saadjärv (Saadrejärv)
481. Saaghailised (Pristiophoriformes)
482. Saagsabahaid (Galeus)
483. Sagrits, Richard
484. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
485. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
486. Sammet, Jaak
487. Sannakji
488. Sardiin (Sardina pilchardus)
489. Sardiinid
490. Sardinellid (Sardinella)
491. Saunja laht
492. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
493. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
494. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
495. Sidrunhaid (Negaprion)
496. Siiad (Coregonus)
497. Siig - huvipüük Eestis
498. Siig spordikalana Skandinaavias
499. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
500. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
501. Sinakas soouss
502. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
503. siugkonnalised (apoodid)
504. Soomuskuked (Lepidotrigla)
505. Soomuslest (Limanda limanda)
506. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
507. Sovetskaja Rodina (laev)
508. Spinningisti kaksteist käsku
509. Staratel
510. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
511. Stroganina
512. Sump (kumm, pandur, märss)
513. Sumplaev
514. Susski, Vladimir
515. Suue
516. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
517. Suur mullauss
518. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
519. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
520. Suurallikas
521. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
522. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
523. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
524. Sõnnikuuss
525. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
526. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
527. Südvester
528. Sünkraid (Amblyraja)
529. Süvahaid (Centroscymnus)
530. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
531. Süvaraid (Bathyraja)
532. Šelfihaid (Halaelurus)
533. Zoobentos
534. Taaliku sadam
535. Tabadusekepp
536. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
537. Tainas angerjapüügiks
538. Tallinna Kalakombinaat
539. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
540. Tallinna Merekolledž
541. Tamm, Friedrich
542. Tamula järv (Tamla järv)
543. Tatrakakud
544. Temera (Temera hardwickii)
545. Tempura
546. Tiit Hunt. Eesti kalad
547. Tintlased (Osmeridae)
548. Tippviidikad (Alburnoides)
549. Tobiased (Ammodytes)
550. Tooder
551. Traaler
552. Traalnoot
553. Traalpüük
554. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
555. Triivpüük
556. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
557. Trullinglased (Nemacheilidae)
558. Trullingud (Barbatula)
559. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
560. Tuletorn
561. Tume vihmauss
562. Tumehaid (Etmopterus)
563. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
564. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
565. Tursad (Gadus)
566. Tursamaks
567. Tursamaksa konserveerimine
568. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
569. Tuul
570. tuulekala (pärimus)
571. Tuur
572. Tuurlased (Acipenseridae)
573. Tõugjärv (Küünjärv)
574. Tõugussaare raba laugas
575. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
576. Tääkraid (Urotrygon)
577. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
578. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
579. Tömpninad (Pimephales)
580. Ukraina (baaslaev)
581. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
582. Unadon
583. Und
584. Undiin
585. Urbukse järv (Urbuse järv)
586. Ussikonks (säärekidadega konks)
587. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
588. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
589. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
590. Väitskõhud (Parachela)
591. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
592. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
593. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
594. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
595. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
596. Valgeninahai (Nasolamia velox)
597. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
598. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
599. Vasarhaid (Sphyrna)
600. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
601. Vastne
602. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
603. vesikond
604. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
605. Vihmauslased (Lumbricidae)
606. Vihmauss (liigid)
607. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
608. Viitina kuurits
609. Vimb (Vimba vimba)
610. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
611. Vinkelhaid (Oxynotus)
612. Vinnutatud räimed
613. Viru alamvesikond
614. Viuraid (Aetomylaeus)
615. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
616. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
617. Võldas (Cottus gobio)
618. Võrtsjärve alamvesikond
619. Väheharjasussid
620. Vähilaadsed
621. väike meriahven (Sebastes viviparus)
622. Väike ogahai (Squalus blainville)
623. Väike saagrai (Pristis clavata)
624. väike tobias (nigli, väiketobias)
625. Väikeraid (Rajella)
626. Väikesuulest (Microstomus kitt)
627. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
628. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
629. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
630. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
631. Vöötninad (Rhinichthys)
632. Õlikook
633. Õngekonksu ajaloost
634. Õngitsemine+
635. Õnne lõhe
636. Äntu järved
637. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
638. Ülemiste järv
639. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
640. Yam (mere ja kaose jumal)

Tumehaid (Etmopterus)

Tumehaid (Etmopterus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi tumehailaste (Etmopteridae) sugukonnast. Kõikides ookeanides peale Põhja-Jäämere. Süvaveekalad, kelle pikkus ületab harva 50 cm. Teine seljauim ja selle ees asuv oga on suuremad kui esimene seljauim ja oga. Pärakuuim puudub. Sõõrmeid raamivad lühikesed nahakurrud. Värving varieerub kollakaspruunist mustani. Varustatud fotofooridega, bioluminestseeruvad.

42 liiki (FishBase, 2019):

Etmopterus alphus Ebert, Straube, R. W. Leslie & Weigmann, 2016 (Whitecheek lanternshark) – valgejoon-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Mosambiigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, 472-792 m sügavusel. Pikkus kuni 39 cm.



Etmopterus baxteri Garrick, 1957 (New Zealand lanternshark) – uusmeremaa tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, pelaagiline, 878-1427 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Pealt tume, alt must, terav eristusjoon. Fotofoorid, helendab. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja kalmaaridest. Munastelussünnitaja, peakonnas 6-16 järglast.

 
Etmopterus benchleyi Vásquez, Ebert & D. J. Long, 2015 (Ninja lanternshark) – ninja-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ideaosas Nikaraaguast kuni Panamani. Mereveeline, perlaagiline, 836-1443 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm.


Etmopterus bigelowi Shirai & Tachikawa, 1993 (Blurred lanternshark) – sile tumehai. Vt artiklit Sile tumehai
Etmopterus brachyurus H. M. Smith & Radcliffe, 1912 (Short-tail lanternshark) – lühisaba-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas ja India ookeani idaosas Jaapani vetes. Austraalia ja Indoneesia vetes arvatakse tegemist olevat 2-3 seni kirjeldamata sugulasliigiga. Mereveeline, pelaagiline, manderinõlva ülemises osas 100-900 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.Pealt pruun, alt must. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja peajalgseist. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-16 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus bullisi Bigelow & Schroeder, 1957 (Lined lanternshark) – joon-tumehai. Lääne-Atlandis Põhja-Carolinast kuni Floriida põhjaosani, samuti Honduurase vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 250-850 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Pealt hall, alt must. Eöuviis vähetuntud. Toitub väikestest vähilaadsetest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus burgessi Schaaf-Da Silva & Ebert, 2006 (Broad-snout lanternshark) – laikoon-tumehai. Harv ja väheuuritud liik Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 40,6 cm. Eripäraks suhteliselt lai ninamik. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus carteri S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Cylindrical lanternshark) – silinder-tumehai. Lääne-Atlandis Kolumbia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlva ülaosas 283-356 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus caudistigmus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Tail-spot lanternshark) – märksaba-tumehai. Vaikse ookeani kesk-lääneosas Uus-Kaledoonia vetes. Tabatud vaid 3 isendit. Mereveeline, pelaagiline, saarenõlval 638-793 m sügavusel. Pikkus kuni 33,9 cm. Silma kohal hele laik. Keha kaetud lühikeste, jäikade plakoidsoomustega. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus compagnoi R. Fricke & Koch, 1990 (Brown lanternshark) – pruun tumehai. Kagu-Atlandis Kapimaa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 479-923 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Tumepruun. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus decacuspidatus W. L. Y. Chan, 1966 (Comb-tooth lanternshark) – kammhammas-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Lõuna-Hiina meres Hainani saare (Hiina) ja Vietnami ranniku vahel. Tabatud vaid 1 isend. Mereveeline, pelaagiline, 512-692 m sügavusel. Pikkus kuni 29 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus dianthus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pink lanternshark) – roosakas tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Austraalia ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 108-880 m sügavusel. Pikkus kuni 40,9 cm. Seljalt roosakas. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus dislineatus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 – katkendjoon-tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Korallimere keskosas ja Queenslandi (Austraalia) platool. Mereveeline, pelaagiline, 590-800 m sügavusel. Pikkus kuni 44,8 cm. Väga sale, kehal tumedad peened pikijooned, mis keha alapoolel on katkendlikud. Kaetud tihedalt nõeljate plakoidsoomustega. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus evansi Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Black-mouth lanternshark) – mustsuu-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,7 cm. Silmad kitsad, ülemisel laul hele täpp. Sabavarrel tume sadullaik. Suu seest must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus fusus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pygmy lanternshark) – torpeedo-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt ka Java (Indoneesia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,3 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus gracilispinis G. Krefft, 1968 (Broad-banded lanternshark) – lailaik-tumehai. Lääne-Atlandis Virginia ja Floriida (USA), Uruguai ja Argentiina vetes; Kagu-Atlandis Kapimaa idaosa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 70-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus granulosus (Günther, 1880) (Southern lanternshark) – lõuna-tumehai. Edela-Atlandis ja Vaikse ookeani kaguosas Lõuna-Tšiili, Lõuna-Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, pelaagiline, 220-1620 m sügavusel. Pikkus kuni 74,9 cm. Pealt pruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 10-13 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus hillianus (Poey, 1861) (Caribbean lanternshark) – kariibi tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Anquilla, Bahama, Kuuba, Dominikaani, Haiiti, Saint Kittsi ja Nevise ja Brasiilia vetes, samuti Virginiast Lõuna-Floridani (USA). Mereveeline, pelaagiline, 180-717 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Pealt šokolaadpruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-5 järglast. Mõningane kohalik väljapüük. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus joungi Knuckey, Ebert & G. H. Burgess, 2011 (Short-fin smooth lanternshark) – joungi tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline, sügavamal kui 300 m. Pikkus kuni 45,6 cm. Pealt tumehall, alt must või hallikasmust. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lailae Ebert, Papastamatiou, Kajiura & Wetherbee, 2017 (Laila's lanternshark) – laila tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ida-keskosas Hawai saartest loodes Koko ja Lõuna-Kanmu veealuste mägede juures. Mere- ja riimveeline, pelaagiline, 314-384 m sügavusel. Pikkus kuni 36,8 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus litvinovi Parin & Kotlyar, 1990 (Small-eye lanternshark) – väikesilm-tumehai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili ranniku lähedal Nasca platoo ja Sala y Gomez'i saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1100 m sügavusel. Pikkus kuni 61 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lucifer D. S. Jordan & Snyder, 1902 (Black-belly lanternshark) – lutsifer-tumehai. Vt artiklilt Lucifer-tumehai
Etmopterus marshae Ebert, Van & Hees, 2018 (Marsha’s lanternshark) – marsha tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud ja vähetuntud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinide vetes (Batanesi saared). Mereveeline, pelaagiline, 322-337 m sügavusel. Pikkus kuni 23,4 cm.


Etmopterus molleri (Whitley, 1939) (Moller's lanternshark) – molleri tumehai. Väheuuritud liik Ida-Austraalia, Uus-Meremaa, Taiwani ja Jaapani vetes. Mereveeline, pelaagiline, 250-860 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Pealt hallikaspruun, alt must, värvipiir järsk. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus perryi S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Dwarf lanternshark) – kääbus-tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, pelaagiline, 283-439 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm, maailma pisim hailiik. Pikk ja lame pea, kõhul mustadeest triipudest muster ja pikk tume triip seljal. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-3 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus polli Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (African lanternshark) – aafrika tumehai. Kagu-Atlandis Guineast Elevandiluuranniku ja Nigeeriast Angoolani. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Pealt tumehall, alt must. Munastelussünnitaja. Vähene väljapüük. Seisund: määramata.


Etmopterus princeps Collett, 1904 (Great lanternshark) – suur tumehai. Vt artiklit Suur tumehai
Etmopterus pseudosqualiolus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (False lanternshark) – uuskaledoonia tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Kaledoonia vetes veealuste mäeahelike (Norfolki ahelik, Lord Howe ahelik) juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 668-1170 m sügavusel. Pikkus kuni 45,3 cm. Keha sigarikujuline, lühike sabavars. Kaetud väikeste plakoidsoomustega. Tume. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus pusillus (R. T. Lowe, 1839) (Smooth lanternshark) – ühtlane tumehai. Vt artiklit Ühtlane tumehai
Etmopterus pycnolepis Kotlyar, 1990 (Dense-scale lanternshark) – tihesoom-tumehaiVaikse ookeani kaguosas veealuste mäestike Nazca ja Sala y Gomez juures. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 564-880 m sügavusel. Pikkus kuni 51,1 cm. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus robinsi Schofield & G. H. Burgess, 1997 (West Indian lanternshark) – robinsi tumehaiHarvakohatav liik Lääne-Atlandi keskosas Florida (USA), Nikaraagua, Väikeste Antillide põhjaosa, Kariibi mere lõunaosa ja Mehhiko lahe lõunaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-800 m sügavusel. Pikkus kuni 33,8 cm. Värv tume, silmad suured. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus samadiae W. T. White, Ebert, Mana & Corrigan, 2017 (Papuan lanternshark) – paapua tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud liik Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 340-785 m sügavusel. Pikkus kuni 27,7 cm. 
 

Etmopterus schultzi Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Fringe-fin lanternshark) – narmasuim-tumehaiLääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahe põhjaosas Texase ja Florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, pea suur. Pealt helepruun, alt hallikas. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus sculptus Ebert, Compagno & De Vries, 2011 (Sculpted lanternshark) – raidhammas-tumehaiVäheuuritud liik Kagu-Atlandis ja India ookeani edelaosas Aafrika lõunaosa vetes Namiibiast Lõuna-Mosambiigini. Mereveeline, pelaagiline, 240-900 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm. Piklik pea. Eripäraks soomused, mis üksteist ei kata ja annavad kalale kareda, justkui kivist tahutud välimuse. Toitub luukaladest, kalmaaridest, kaheksajalgadest. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus sentosus Bass, D'Aubrey & Kistnasamy, 1976 (Thorny lanternshark) – okis-tumehaiIndia ookeani lääneosas Keeniast LAVini, ka Madagaskari vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-500 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Mustjashall, kõht must. Rinnauimede kohal 2 rida nahahambaid. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus spinax (Linnaeus, 1758) (Velvet-belly lanternshark) – harilik tumehaiVt artiklit Harilik tumehai.
Etmopterus splendidus Ka. Yano, 1988 (Splendid lanternshark) – tore tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani, Taiwani ja Jaava (Indoneesia) vetes. Mere4veeeline, pelaagilis neriitiline, 120.210 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, tagumine astel ja seljauim eesmistest suuremad. Toitub kalmaaridest. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus tasmaniensis Myagkov & Pavlov, 1986 – tasmaania tumehaiIndia ookeani idaosas Austraalia ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 920-1010 m sügavusel. Pikkus umbes kuni 60 cm. Mustjas. Sabal ja kõhuuimede kohal tumedad helenduvad laigud. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus unicolor (Engelhardt, 1912) (Bristled lanternshark) – tõmmu tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Hallikas- või tumepruun. Toitub luukaladest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 9-18 järglast, umbes 23% populatsioonist on hermafrodiitne. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus viator Straube, 2011 (Traveller lanternshark) – rändur-tumehaiLõunaookeanis Kergueleni platoo põhjaosas, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika vetes, veealuse Macquarie mäestiku juures; hüpoteetiliselt kogu Lõunaookeanis. Mereveeline, batüdemersaalne, 830-1400 m sügavusel. Pikkus kuni 57,7 cm. Jändrik, värtnakujuline, pea piklik, Tagumine seljauim eesmisest märksa suurem. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-10 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus villosus C. H. Gilbert, 1905 (Hawaiian lanternshark) – havai tumehaiVaikse ookeani ida-keskosas Hawai saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 280-1610 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Jändrik, tumepruun või must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus virens Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Green lanternshark) – roheline tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Texasest Floridani (USA), Mehhiko lahe põhjaosa ja Nikaraagua vetes. Teateid ka Surinamilt. Mereveeline, batüdemersaalne, 100-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 23 (26) cm. Toitub kaheksajalgadest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt ründab endast märksa suuremat saaki parvena, rebides-hammustades temast tükikesi. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.




Viimati: august, 2019

Vaata lisaks:

Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Suur tumehai (Etmopterus princeps)
Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
Harilik tumehai (Etmopterus spinax)
Tumehailased (Etmopteridae)




Hotmedia.ee