Otsingu tulemused:
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus), kõhrkala ogahailiste (Squaliformes) seltsi tähishailaste (Echinorhinidae) sugukonna tähishaide perekonnast. Inglise bramble shark; saksa Alligatorhai, Nagelhai; prantsuse squale boucle; hispaania pez clavo; kreeka kavouromana; itaalia ronco, tacca; türgi civili köpek baligi; afrikaansi braamhaai; jaapani kikuzame; soome okahai; vene звёздчатошипая акула, акула-аллигатор, акула-крокодил. Tabatakse võrdlemisi harva. Elavad soojades ja mõõdukalt soojades vetes, v.a Vaikse ookeani idaosa. Kõige sagedamini Ida-Atlandis ja Vaikse ookeani lääneosas, kus nende levila ulatub Põhjamerest Mosambiigini (s.h Vahemeri). Lääne-Atlandis haruharva nt Tobago, Brasiilia ja Argentiina vetes. India ookeanis India ja Omaani vetes, Vaikses ookeanis Lõuna-Jaapani, Lõuna-Austraalia ja Uus-Meremaa vetes. Hoiduvad põhja kohale mandri- ja saartelavadel ning lavanõlvadel peamiselt sügavustel 400-900 m, kuid neid on ka kohatud 18 m ja 1214 m sügavusel. Vähemasti Euroopa vetes toimub ööpäevane püstränne 20-200 m sügavusele.
Pikkus kuni 3,1 m, tavapärane 2 m, mass kuni 200 kg. Silindriline keha, kergelt kokkusurutud pea tömbi ninamikuga. Suunurkades lühikesed poised. Laiad kolmnurksed rinnauimed, väikesed seljauimed, mille ees ei ole ogasid. Sabavars jäme, sabavars ebasümmeetriline, alahõlm vähe arenenud. Nahk kaetud mõnemillimeetrise halvalõhnalise lima kihiga. Kehal kaootiliselt kuni 1,5 cm läbimõõduga plakoidsoomused, mille keskel on terav oga – kuni 10 soomust võivad kokku kasvada, moodustades kilbikese. Keha must või pruun, metalse helgiga, kõht heledam. Mõned isendid kaetud mustade või punaste täppidega. Liikumine loiuvõitu. Toitub teistest haidest, luukaladest ja krabidest. Munastsünnitaja, pesakonnas 15-52 järglast. Inimestele ohtlik ei ole. Saadakse püügil vahel kaaskalana; on kasutatud kalajahu valmistamiseks.
