Otsingu tulemused:

1. Öduget Bootur (jakuudi vetevaldjas)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)

Saaghaid (Pristiophorus)

Saaghaid (Pristiophorus), kõhrkalade perekond saaghailiste (Pristiophoriformes) seltsi saaghailaste (Pristiophoridae) sugukonnast. Vene пилоносы. Atlandi, India ja Vaikse ookeani subtroopilistes ja mõõdukalt soojades vetes sügavustel 37-915 m. Pikliku, kergelt lapiku kehaga. Pikk ja lapik ninamik moodustab saelaadse rostrumi, mille külgedel on vaheldumisi suuremad ja väiksemad hambad. Rostrumi alapoolel, umbes keskel, on paar pikki poiseid. Pärakuuim puudub. Munastsünnitajad. Juba emaka sees kujunevad maimudel välja „sae“ hambad, kuid vältimaks emaslooma kahjustamist on need kaetud erilise kestaga. Toituvad väikestest kaladest, vähilaadsetest ja kalmaaridest. Toidu leidmiseks songivad rostrumiga merepõhja. Pikkus kuni 137 cm. Inimestele ohutud, kohati püütakse sihipäraselt. Liha kasutatakse toiduks.

Perekonnas on 7 liiki (FishBase, 2019):

Pristiophorus cirratus Latham, 1794 (longnose sawshark) – koon-saaghai. India ookeani kaguosas Lõuna-Austraalia ja Tasmaania vetes. Mereveeline, demersaalne, 37-310 m sügavusel (enamasti 37-146 m). Pikkus kuni 137 cm (tavapikkus kuni 125 cm), registreeritud eluiga kuni 15 a. Väga pikk rostrum (kuni 30% kehapikkusest), rostrumil „vuntsikesed“, mis on lähemal rostrumi tipule kui sõõrmetele. Värv kahvatukollasest hallikaspruunini, vahel kaetud täppidega. Toitub pisikaladest, vähilaadsetrest, kalmaaridest. Vahel koguneb parve, tõenäoliselt japipidamiseks. Ovovivipaarne, pesakonnas 6-19 järglast. Mõningane kaubanduslik väljapüük. Seisund: pole ohustatud.

Koon-saaghai


Pristiophorus delicatus Yearsley, Last et White, 2008 (tropical sawshark) – peenhamb-saaghai. Kirde-Austraalia vetes mandrilaval 246-405 m sügavusel. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 84,5 cm. Pikk rostrum lateraalsete hammaste ja tundlike „vuntsidega“. Kollakaspruun. Ovovivipaarne. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Peenhamb-saaghai


Pristiophorus japonicus Günther, 1870 (Japanese sawshark) – jaapani saaghai. Vt artiklit Jaapani saaghai

 

Pristiophorus lanae Ebert, Willms, 2013 (Philippine sawshark) – filipiini saaghai. Endeemne liikVaikse ookeani lääneosas Filipiinide vetes 29-593 m sügavusel. Seni vähetuntud. Mereveeline, pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 83 cm. Pealt pruun, alt heledam. Ei püüta. Seisund: määramata.


Filipiini saaghai


Pristiophorus nancyae Ebert, Cailliet, 2011 (African dwarf sawshark) – aafrika saaghai. India ookeani lääneosas Mosambiigi vetes, samuti Keenia ja Jeemeni vetes. Teateid ka Somaalia vetest ja Araabia merest, mis vajavad kinnitust. Mereveeline, pelaagiline, 286-570 m sügavusel. Pikkus kuni 62,1 cm. Eluviis vähetuntud. Ei püüta. Seisund: määramata.


Aafrika saaghai


Pristiophorus nudipinnis Günther, 1870 (shortnose sawshark) – lühikoon-saaghai. Endeemne liik Lõuna-Austraalia ja Tasmaania vetes. Mereveeline, demersaalne, 37-165 m sügavusel. Pikkus kuni 122 cm. Rostrum lühem kui teistel saaghaidel, lai ja otsast kitsenev. Rostrumil 1 paar vuntse. Nahk kaetud suurte plakoidsoomustega. Toitub põhjaorganismidest, leiab neid rostrumil paiknevate elektroretseptorite abil. Ovovivipaarne, pesakonnas 7-14 järglast. Paljunemisel 2-aastane tsükkel. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Aastane väljapüük vahemikus 40-300 t. Seisund: pole ohustatud.


Lühikoon-saaghai

 

Pristiophorus schroederi Springer et Bullis, 1960 (Bahamas sawshark) – bahama saaghai. Lääne-Atlandi keskosas Bahama piirkonnas Florida, Kuuba ja Bahama vahel. Mereveeline, batüdemersaalne, mandri- ja saarenõlvadel 400-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm. Rostrum väga pikk, suu väike, keha kaetud suurte plakoidsoomustega. Eluviis vähetuntud. Tõenäoliselt ovovivipaarne. Ei püüta. Seisund: määramata.


Bahama saaghai



Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Rostrum
Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
Saaghailised (Pristiophoriformes)