Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Bambushaid (Chiloscyllium)

Bambushaid (Chiloscyllium), perekondhabehailiste (Orectolobiformes) seltsi bambushailaste (Hemiscylliidae) sugukonnast. Inglise bamboo sharks; vene азиатские кошачьи акулы, акулы-кошки. Indo-Vaikses ookeanis. Silindriline või kergelt kokkusurutud sihvakas keha. Pikenenud ninamik. Silmade taga suured hingatsid. Lõpusepilud väiksed. Ninasõõrmed ninamiku tipus, raamistatud poistega. Suu väike. Rinna- ja kõhuuimed õhukesed, pole eriti lihaselised. Seljauimed enam-vähem ühesuurused. Värvus enamasti helepruun. Elavad madalas vees, enamasti korallriffidel. Eluviis vähetuntud; tõenäoliselt on kõik liigid ovipaarsed ja toituvad väikestest kaladest ja selgrootuist.

8 liiki (FishBase, 2019): 

Chiloscyllium arabicum Gubanov, 1980 (Arabian carpetshark) – araabia bambushai. India ookeani põhjaosas Pärsia lahest Pakistani ja Lääne-India veteni. Mereveeline, demersaalne, 2-100 m sügavusel. Korallriffidel, laguunides, mangroovivetes. Pikkus kuni 80 cm. Ühtlaselt kollakaspruun, noortel isenditel heledamad laigud. Sageli korallipragudes ja -koobastes. Toitub luukaladest ja selgrootuist. On võimeline kaua viibima õhu käes. Ovipaarne, paljuneb munakapslite abil, aasta jooksul keskmiselt 33 järglast. Palajunemise ajal hoiab isane hammastega emast rinnauimest. Kui isaseid on mitu, püüavad nad hammustada üksteise pterügopoode. Vähene väljapüük; akvaariumikala. Seisund: ohulähedane.


Araabia bambushai

Chiloscyllium burmensis Dingerkus & DeFino, 1983 (Burmese bamboo shark) – birma bambushai. India ookeani idaosas Yangoni (=Ranguuni) vetes (Myanmar). Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis püüti 29-33 m sügavuselt. Pikkus 57,4 cm. Tõenäoliselt ovipaarne ja toitub luukaladest ja selgrootuist. Seisund: määramata.


Birma bambushai


Chiloscyllium caeruleopunctatum Pellegrin, 1914 (bluespotted bambooshark) – sinitähniline bambushai. Väga harva tabatav liik India ookeani lääneosas Madagaskari vetes. Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 67 cm. Hallikaspruiun, helesiniste täppidega. Ovipaarne. Seisund: määramata.


Sinitähniline bambushai


Chiloscyllium griseum J. P. Müller & Henle, 1838 (grey bamboo shark) – hall bambushai. Vt artiklit Hall bambushai.


Chiloscyllium hasseltii Bleeker, 1852 (Hasselt's bamboo shark) – hasselti bambushai. Indo-Vaikses ookeanis Tai, Singapuri, Malaisia, Indoneesia, Myanmari ja Vietnami vetes. Mereveeline, rifileluline, 0-12 m sügavusel. Madalvees ja korallriffidel. Pikkus kuni 61 cm. Noorena kirev must-valge värving, täiskasvanuna ühtlaselt pruun. Toitub selgrootuist. Ovipaarne. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.


Hasselti bambushai


Chiloscyllium indicum (J. F. Gmelin, 1789) (slender bamboo shark) – sale bambushai. Indo-Vaikses ookeanis Araabia merest kuni India, Sri Lanka, Singapuri, Tai, Indoneesia, Vietnami, Taiwabi ja Saalomoni saarteni; võib-olla ka Korea ja Jaapani vetes. Mere-, riim- ja mageveeline, demersaalne, okeanodroomne, 0-90 m sügavusel. Pikkus kuni 65 cm. Helepruun rohkete pruunide ja mustade täppidega, noortel isenditel tumedad sadullaigud. Toitub selgrootuist. Ovipaarne, paljuneb munakapslite abil. Mõningane kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Seisund: ohulähedane.


Sale bambushai


Chiloscyllium plagiosum (Anonymous, referred to Bennett, 1830) (white-spotted bamboo shark) – valgetähniline bambushai. Indo-Vaikses ookeanis Korea, India, Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri, Sri-lanka, Taiwani, Tai ja Vietnami vetes. Mereveeline, rifieluline, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 95 cm. Pruun, rohkete valgete täppidega, noortel isenditel saduljad triibud, mis vananedes haituvad. Eluviis öine, päeval varjuvad pragudes ja koobastes. Toitub luukaladest ja koorikloomadest. Ovipaarne, paljuneb munakapslite abil. Akvaariumis peetud emane isend tõi 3 järglast ilmale, kuigi ei olnud 6 aasta vältel isase kalaga kokku puutunud. Mõningane kaubanduslik väljapüük. Akvaariumikala. Seisund: ohulähedane.


Valgetähniline bambushai

 

Chiloscyllium punctatum J. P. Müller & Henle, 1838 (brown-banded bamboo shark) – pruunivöödiline bambushai. Indo-Vaikses ookeanis Andmani saarest ja Indiast idasuunas kuni Filipiinideni, põhjasuunas Jaapanini, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline, rifieluline, 0-85 m sügavusel. Pikkus kuni 132 cm. Kollakaspruun, noortel isenditel tumedad triibud ja mustad täpid. Hoidub üksikuna, eluviis öine, päeval varjub sageli korallrahude pragudesse või koobastesse. Suudab olla kuival kuni 12 tundi, mis võimaldab elu tõusu-mõõna vööndis. Toitub väikestest luukaladest ja põhja-selgrootuist. Ovipaarne, kasutab munakapsleid. Mõningane kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Ka kaubanduslik akvaariumikala. Seisund: ohulähedane.


Pruunivöödiline bambushai


Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
Bambushailased (Hemiscylliidae)