Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)

Harilik heeringahai, ka atlandi heeringahai (Lamna nasus), kalaliik heeringahailiste (Lamniformes) seltsi heeringahailaste (Lamnidae) sugukonna heeringahaide perekonnast. Inglise porbeagle; saksa Heringshai; prantsuse maraiche, requin-taupe commun; hispaania tiburon cailon, marrajo sardinero; itaalia smeriglio; kreeka lamia; afrikaansi haringhaai; türgi dikburun; hollandi haringhaai; norra haabrand; islandi hameri; rootsi sillhaj; taani sildehaj; soome sillihai; vene атлантическая сельдевая акула, обыкновенная сельдевая акула, ламна. Levik tsirkumglobaalne; levikeskused Põhja-Atlandil ja lõunapoolkera mõõdukalt soojades vetes; puudub ekvatoriaalvetes. Sooritab pikki rändeid nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kuid lõuna- ja põhjapopulatsioonid on teineteisest isoleeritud. Sügavustel 0-715 m (teisal ka kuni 1360 m), veetemperatuuridel 1-18 oC, eelistatult 5-10 oC.


Pikkus kuni 3,5 m, tavapikkus kuni 244 cm; mass kuni 230 kg (enamasti kuni 135 kg); eluiga kuni 30 a. Keha tihke ja jändrik, pea on pikk ja terava ninamikuga (selle poolest erineb vaikse ookeani heeringahaist), rinnauimed pikad ja kitsad, esimene seljauim kõürge ja suur. Sabajuure külgedel kiilud, sabauim poolkuu kujuline. Pehme nahk kaetud tillukeste plakoidsoomustega, mis moodustavad sametise pinna. Selg hall või sinakashall, kõht valge, lõunapopulatsioonil vahel ka täpiline. Eritunnuseks see, et esimese seljauime vaba tipp on halli või valget värvi. Elab parvedena ja ka üksikuna. Väga kiire ujuja. Väheseid kalaliike, kelle puhul on täheldatud mängulist käitumist – nad võivad ajada parves üksteist taga või raputada ja loopida vette sattunud esemeid, nt võrgupoisid. Toitub peamiselt väikestest ja keskmistest luukaladest (heeringad, makrellid, merluusid, tursad jt), samuti peajalgsetest ja limustest, harvemini väiksematest haidest.


Võib olla inimesele ohtlik, kuid registreeritud on vaid 2 inimese ründamise juhtumit, mis tõenäoliselt pole aga seotud toidujahi, vaid mängulise uudishimuga. On huvikalastuse objektiks Inglismaal, Iirimaal ja USAs. Kulinaarias on hinnatud selle hailiigi liha ja uimed; on tööndusliku püügi objektiks. Väljapüük 2000-2011 vahemikus 304 - 3 416 t (Prantsusmaa, Kanada jt)


Mai, 2018

Vaata lisaks:

Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
Heeringahaid (Lamna)