Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)

Vaikse ookeani heeringahai, ka lõhehai (Lamna ditropis), kalaliik heeringahailiste (Lamniformes) seltsi heeringahailaste (Lamnidae) sugukonna heeringahaide perekonnast. Inglise salmon shark; saksa Lachshai; prantsuse requin saumon; hispaania cailon salmonero, tiburon salmon; jaapani nezumisame; vene тихоокеанская сельдевая акула, лососёвая акула. Vaikse ookeani põhjaosas Jaapani, Korea vetes, Ohhoota ja Beringi meres, Põhja-Ameerika lääneranniku lõunasse kuni Lõuna-Kalifornia ja mehhikoni (Baja California). Mereveeriline, pelaagiline, sügavustel 0-650 m, enamasti 0-152 m nii ranna lähedal kui ka avamerel.


Värtnakujuline toekas keha, lühike koonusjas koon, pikad lõpusepilud, üsna suured ja teravad, külgedelt siledad hambad. Esimene seljauim suur ja kolmnurknem suured rinnauimed. Sabavarrel tugevad kiilud. Sabauim poolkuu kujuline. Keha sinakashall või sinakasmust, kõht hele ja suurematel isenditel kaetud hallide täppidega. Erineb harilikust heeringahaist lühema koonu jt tunnuste poolest, erinevusi on ka koljus ja hammastikus. Suurim pikkus 305 cm, tavapärane 180 cm; kaal kuni 175 kg (teistel andmetel kuni 400 kg). Munastpoegija, pesakonnas 3-5 järglast. Koguneb mõnikord 20-30 isendist koosnevatesse parvedesse. Kütib aktiivselt gorbuušat, ketat, nerkat jt idalõhesid. Võivad olla inimesele ohtlikud, kuid kuni 2013. a pole inimründeid fikseeritud. Maitsva liha tõttu on tööndusliku püügi objektiks. Jaapanis valmistatakse lõhehai südamest sashimit. Uimi kasutatakse uimesupiks, nahka töödeldakse, maksast saadakse rasva. Hinnanguliselt püütakse aastas 105 000 – 155 000 isendit.


Mai, 2018

Vaata lisaks:

Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
Heeringahaid (Lamna)