Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), kalaliik heeringahailiste (Lamniformes) seltsi heeringahailaste (Lamnidae) sugukonnast, oma perekonna ainuliik. Inglise great white shark; saksa Weißer Hai; soome valkohai; vene белая акула, акула-людоед. Laialt levinud kõigi ookeanide soojaveelistes osades, kuid esineb ka mõõdukalt soojades vetes – kohatud Jaapani mere lõunaosas, Washingtoni ja Kalifornia osariigi ranniku, USA Vaikse ookeani poolse ranniku lähistel ja koguni Newfoundlandi saare ümbruses. Mandri- ja saartelavadel 12-24oC vees enamasti 0-250 m, kuid on tabatud ka 1280 m sügavuselt. Sooritab väga pikki rändeid üle ookeanide.
Kaasaegsetest kiskjatest-haidest suurim. Suurim mõrtsukhai on väidetavalt olnud 11 m pikkune, tavapikkus 4-5 m ja tavakaal kuni 680-1100 kg. Selg ja küljed hallid, pruunid või mustjad, kõht määrdunudvalge. Väga suured (kuni 5 cm) kolmnurkse kujuga täkiliste servadega hambad – hammustab kergesti läbi ohvri luid või kõhri. Väga lai suu lubab alla neelata ka väga suurt saaki. Toitub peamiselt teistest haidest (kuni 2 m pikkused isendid neelab alla tervelt), samuti tuunidest hüljestest, kotikutest, merikilpkonnadest ja muust, ei põlga ka raibet ja toidujäänuseid. Paljunemisest on vähe teada; pesakonnas on tõenäoliselt 5-10 järglast.
Tõenäoliselt kõige ohtlikum hailiik. Kuni 2011. a oli registreeritud 139 rünnet inimesele, millest 29 lõppesid surmaga. Tõenäoliselt ei võta mõrtsukhai inimest siiski toiduobjektina, vaid hammustab nö uudishimust nagu ta hammustab ka poisid, surfilaudu ja teisi ujuvaid objekte. On rünnanud ka väikesi paate.
