Otsingu tulemused:
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus), kalaliik hulklõpushailiste (Hexanchiformes) seltsi kammhailaste (Hexanchidae) sugukonnast, perekonna ainuliik. Inglise broadnose sevengill shark; saksa Breitnasen-Siebenkiemerhai; prantsuse requin plat-nez; hispaania tiburon moteado; afrikaansi platneus-sewekiefhaai; jaapani minami-ebisuzame; maoori tuatini; vene плоскоголовая семижаберная акула. Levinud laialt, kuid ebaühtlaselt. Puudub Põhja-Atlandis ja Vahemeres. Brasiilia, Uruguai ja Põhja-Argentiina randade juures; India ookeanis Namiibia, LAVi randade juures, Tristan da Cunha saarestikus, oletatavasti ka India ja Sri-Lanka vetes; Vaikses ookeanis Jaapani, Korea, Taiwani, Hiina vetes, võimalik ka Vietnami Austraalia ja Uus-Meremaa vetes; Briti Kolumbia, Kanada, Lõuna-Kalifornia, Mehhiko, Peruu ja Tšiili vetes, samuti Kalifornia lahe põhjaosas. Mandrilaval sügavustel kuni 570 m, tavaliselt 50 m, vahel ka madalvees ja vee pinnakihis.
Pikkus kuni 3 m, tavaline 1,5 m. Mass kuni 107 kg, eluiga kuni 49 a. Tugev värtnakujuline keha, lai pea, 7 lõpusepilu. Lai ja kaarjas suu. Väike seljauim, suured rinnauimed, sabauimel väga pikk ülahõlm, sabavars lühike ja jäme. Keha värv hõbehallist pruunini, palju tumedaid ja heledaid tähne. Toitub teistest haidest, raidest, veeimetajatest ja luukaladest, sööb ka raipeid (sh inimeste laipu). Vahel jahib suurt saaklooma karjana. Munastsünnitaja, kuni 82 järglast. Võib olla inimesele ohtlik, alates 16. sajandist on fikseeritud 5 inimrünnet. Pakub mõningat püügihuvi. Liha peetakse maitsvaks, nahka töödeldakse, maksast saadakse rasva. Ametlik väljapüük aastail 2000-2014 vahemikus 4-54 tonni (LAV, Argentiina, Uus-Meremaa).
