Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena), kalaliik hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi vasarhailaste (Sphyrnidae) sugukonna vasarhaide perekonnast. Inglise smooth hammerhead; saksa Glatter Hammerhai; prantsuse requin-marteau commun; hispaania tiburon martillo liso; katalaani martell; portugali cornuda jm; kreeka zugaena; itaalia magnosa jm; malta kurazza komuni; türgi cekic; araabia aqrun; heebrea patishan; malai yu palang jm; bali hiu capil; tamili koma sorrah; maoori kakere jm; soome vasarahai; vene обыкновенная акула-молот. Troopilistes ja mõõdukalt soojades vetes. Vasarhailastest kõige laiema levialaga. Lääne-Atlandis Kanadast Neitsisaarteni ja Brasiiliast Argentiinani; Ida-Atlandis Briti saartest Elevandiluurannikuni, s.h Vahemeres; Indo-Vaikses ookeanis Lõuna-Aafrikast Sri Lankani, Siberist lõunasse Vietnamini; Lõuna-Austraalias, Uus-Meremaal ja Havail; Vaikse ookeani idaosas Kaliforniast kuni Tšiilini. Mere- ja riimveeline, okeanodroomne. Sügavustel 0-200 m, sageli 0-20 m.
Pikkus kuni 5 m, tavapärane 2,5-3,5 m; mass kuni 400 kg, eluiga kuni 21 a. Erneb teistest vasarhaidest pea kuju poolest: „vasara“ eesmine serv on kooldunud ja selle keskosas puudub lohk. Vasara laius on 26-29% keha pikkusest. Ninasõõrmed asuvad peaaegu „haamri“ tippudes. Keha värtnalaadne; eesmine seljauim sirbikujuline. Värv tumepruun või oliivjas, küljed heledamad, kõht valge. Aktiivne ja agressiivne röövkala, kes eelistab viibida ülemistes veekihtides. Toitub luukaladest, raidest ja haidest, peajalgsetest ning vähesemal määral vähilaadsetest. Elussünnitaja, tiinus 10-11 kuud, pesakonnas 20-40 järglast. Võib olla inimesele ohtlik. 2011. aastaks oli registreeritud 34 rünnakut (neist 17 provotseerimata), 1 surmajuhtum. Püütakse töönduslikult (USA, Brasiilia, Hispaania, Taiwan, Filipiinid, Austraalia jm), kuid kogused pole selged, kuna teda ei eristata hiid-vasarhaist. Liha turustatakse värskelt, soolatult, suitsutatult ja kuivatatult, kuid osadel turgudest on see hinnatud madalalt. Hoopis kõrgemalt on hinnatud uimed, mistõttu ta on röövelliku haiuimepüügi objektiks. Kasutatakse ka hiina meditsiinis.
