Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Haamerhai (Eusphyra blochii)
Haamerhai (Eusphyra blochii), kalaliik hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi vasarhailaste (Sphyrnidae) sugukonnast, ainus liik oma perekonnas. Inglise winghead shark; saksa Flügelkopf-Hammerhai; prantsuse requin-marteu planeur; hispaania cornuda planeadora; bali hiu capil; jaava cucut kopral; malai kad suar, yu jerung jm; birma nga-man-kwe; tamili koman sorrah; vene большеголовая молот-рыба. India ja Vaikses ookeanis mandrilaval madalvees Pärsia lahest Filipiinideni; Hiinast ja Taiwanist põhjas Austraalia põhjarannikuni lõunas. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline.
Erineb teistest liikidest väga pikkade ja kitsaste pea küljes olevate külgharude poolest. Selle „haamri“ laius on 40-50% keha pikkusest. Silmad asuvad haamri tippudes. Ninasõõrmed paiknevad pea keskjoonele suhteliselt lähemal kui teistel vasarhailastel. Värvus hall või hallikaspruun, kõht kahvatu. Pikkus kuni 186 cm. Toitub peamiselt väikestest luukaladest, ent ka vähilaadsetest ja peajalgsetest. Elussünnitaja, tiinus 10-11 kuud, pesakonnas 6-25 järglast. Inimesele ohtlik ei ole. Püütakse töönduslikult Indias, Pakistanis, Malaisias, Tail jm. Liha kasutatakse toiduks, rümpasid kalajahu valmistamiseks, maksast toodetakse vitamiine.
