Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Koerhaid (Scyliorhinus)

Koerhaid (Scyliorhinus), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Inglise catsharks; prantsuse rousettes; hispaania lijas,pintarrojas; vene кошачьи акулы. Liigiti kõikides ookeanides mandrite lähedal. Euroopa vetes harilik koerhai ja suur koerhai.

17 liiki (FishBase, 2019):

Scyliorhinus besnardi Springer & Sadowsky, 1970 (Polkadot catshark) – mummuline koerhai. Harvaesinev ja väheuuritud endeemne liik Edela-Atlandis Brasiilia ja Põhja-Uruguai vetes. Mereveeline, demersaalne, 140-190 m sügavusel. Pikkus kuni 47 cm. Nahk paks, robustne, kaetud suurte plakoidsoomustega. Kehal rohkelt tumedaid täppe. Toitub põhja-selgrootuist ja pisikaladest. Tabatakse kalmaaripüügil kaaskalana, kasutatakse inimtoiduks, võib leida Uruguai ja Brasiilia kalaturgudelt.



Scyliorhinus boa Goode & T. H. Bean, 1896 (Boa catshark) – boa-koerhai. Väheuuritud endeemne liik Lääne-Atlandis Kariibi meres: saarenõlval Barbadose, Väikeste Antillide ja Jamaika juures; mandrinõlvadel Honduurase, Kostariika, Panama ja Kolumbia vetes. Mereveeline, demersaalne, 329-676 m sügavusel. Pikkus kuni 54 cm. Robustne nahk kaetud väikeste plakoidsoomustega. Seljal ja külgedel rohked tumedad täpid, mis moodustavad punktiirselt sadullaikke. Ei püüta. Liik ei ole ohustatud.



Scyliorhinus cabofriensis K. D. A. Soares, U. L. Gomes & M. R. de Carvalho, 2016 – cabofrio koerhai. (Ametliku eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Avastatud Edela-Atlandis Cabo Frio (Brasiilia) vetes. Mereveeline, pelaagilis-neriidne, kuni 536 m sügavusel. Pikkus kuni 46,8 cm.



Scyliorhinus canicula (Linnaeus, 1758) (Small-spotted catshark) – harilik koerhai. Vt artiklit Harilik koerhai


Scyliorhinus capensis (J. P. Müller & Henle, 1838) (Yellowspotted catshark) – kollasetähniline koerhai. Väheuuritud endeemne liik Kagu-Atlandis Namiibia ja LAVi vetes. Mereveeline, demersaalne, 26-495 m sügavusel. Pikkus kuni 122 cm. Nahk kaetud suurte plakoidsoomustega. Seljal ja külgedel rohkelt erekollaseid täppe, seljal 8-9 halli sadullaiku. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja peajalgsetest. Paljuneb munakapslite abil. Sihipäraselt ei püüta, satub võrkudesse kaaskalana. Seisund: ohulähedane.



Scyliorhinus cervigoni Maurin & M. Bonnet, 1970 (West African catshark) – lääneaafrika koerhai. Väheuuritud liik Ida-Atlandis Lääne-Aafrika vetes Mauritaaniast Angoolani. Mereveeline, demersaalne, 45-500 m sügavusel. Pikkus kuni 76 cm. Nahk kaetud suurte plakoidsoomustega. Külgedel tumedad täpid, seljal 8-9 sadullaiku. Toitub luukaladest. Paljuneb munakapslite abil. Kohalik väljapüük. Seisund määramata.



Scyliorhinus comoroensis L. J. V. Compagno, 1988 (Comoro catshark) – komoori koerhai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis püüti 1983. a India ookeani lääneosas Komoori saarte juures 400 m sügavusel. Holotüübi pikkus 46,6 cm.

Pilt puudub


Scyliorhinus garmani (Fowler, 1934) (Brownspotted catshark) – pruunitähniline koerhai. Väheuuritud haruldane liik Indo-Vaikses ookeanis Filipiinide vetes. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 38 cm. Seljal ja külgedel tumepruunid tähnid, seljal 7 hägusat sadullaiku. Seisund määramata.



Scyliorhinus haeckelii (A. Miranda-Ribeiro, 1907) (Freckled catshark) – pipi-koerhai. Lääne-Atlandis Lõuna-Ameerika rannikul Venetsueelast kuni Amapani (Brasiilia) ja Rio de Janeirost (Brasiilia) kuni Argentiinani. Mereveeline, demersaalne, 37-402 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (tavapikkus 25 cm). Üsna sile nahk kaetud väikeste plakoidsoomustega. Seljal 7-8 sadullaikku, tumedad täpid. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub. Seisund määramata.



Scyliorhinus hesperius S. Springer, 1966 (Whitesaddled catshark) – kirjak-koerhai. Lääne-Atlandi keskosas Honduurase, Panama ja Kolumbia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 274-457 m sügavusel. Pikkus kuni 47 cm. Üsna sile nahk kaetud väikeste plakoidsoomustega. Hallikaspruun. Seljal 7-8 tuhmi sadulllaiku ja rohkelt heledaid tähne. Ovipaarne. Ei püüta. Seisund määramata.



Scyliorhinus meadi S. Springer, 1966 (Blotched catshark) – laiguline koerhai. Lääne-Atlandi keskosas Põhja-Karoliinast lõunasuunas Floriidani (USA); Bahama, Kuuba, Jamaika vetes; Mehhiko lahes jm. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-600 m sügavusel. Pikkus kuni 49 cm. Nahk kaetud väikeste plakoidsoomustega. Seljal 7-8 sadulakujulist laiku, väikesed täpikesed. Toitub krevettidest, luukaladest ja peajalgseist. Ovipaarne. Ei püüta. Seisund määramata.



Scyliorhinus retifer (Garman, 1881) (Chain catshark) – kett-koerhai. Lääne-Atlandi keskosas Gergesi madalast Florida ja Texaseni, samuti Mehhiko lahe põhjaosas Nikaraaguani (s.h Mehhiko, Belize, Guatemaala ja Honduurase vetes). Mereveeline, demersaalne, 36-750 m sügavusel. Pikkus kuni 48 (59) cm. Üsna sile nahk kaetud väikeste plakoidsoomustega. Seljal muster tumedatest joontest, mis moodustavad „võrgu“. Toitub hulkharjasussidest, luukaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Magudest on leitud ka veeriskive, mis oletatavasti toimivad kala jaoks ballastina. Ovipaarne. Inimtoiduks ei kasutata; peetakse akvaariumikalana. Liik ei ole ohustatud.



Scyliorhinus stellaris (Linnaeus, 1758) (Nursehound) – suur koerhai. Vt artiklit Suur koerhai


Scyliorhinus tokubee Shirai, S. Hagiwara & Nakaya, 1992 (Izu catshark) – izu koerhai. Endeemne liik Vaikse ookeani kirdeosas Jaapani vetes Izu poolsaare (Shiragami saar) juures. Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 41,3 cm. Tuhmpruun, heledate tähnidega. Ovipaarne. Ei püüta. Seisund määramata.



Scyliorhinus torazame (S. Tanaka (I), 1908) (Cloudy catshark) – kare koerhai. Vaikse ookeani kirdeosas Jaapanist ja Koreast kuni Taiwanini. Mereveeline, demersaalne, kuni 100 (320) m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Nahk paks, suurte plakoidsoomustega. Tumepruun, seljal ja külgedel 6-10 ebamäärase kujuga sadullaiku, kõht kollane, suurtel isenditel heledad ja tumedad tähnid. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja limustest. Ovipaarne. Sihipäraselt ei püüta, satub püünistesse kaaskalana, reeglina vabastatakse. Talub hästi vangistust, paljuneb ka akvaariumis. Liik ei ole ohustatud.



Scyliorhinus torrei Howell-Rivero, 1936 (Dwarf catshark) – kääbus-koerhai. Lääne-Atlandi keskosas Floriida lõunaosa (USA), Bahama ja Kuuba vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-600 m sügavusel (enamasti 366-550 m). Pikkus kuni 32 cm. Nahk võrdlemisi sile, väikeste plakoidsoomustega. Helepruunil taustal 7-8 tumedat sadullaikku, rohkelt heledaid täpikesi. Püügihuvi puudub. Ovipaarne. Liik ei ole ohustatud.



Scyliorhinus ugoi K. D. A. Soares, Gadig & U. L. Gomes, 2015 (Dark freckled catshark) – tumetähniline koerhai. (Ametliku eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiilia vetes. Mereveeline, demersaalne, 400-500 m sügavusel. Pikkus kuni 63 cm. Ovipaarne.


 

Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Suur koerhai (Scyliorhinus stellaris)
Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
Koerhailased (Scyliorhinidae)