Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Kirihaid (Holohalaelurus)
Kirihaid (Holohalaelurus), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Inglise izak catsharks, hallelujah sharks; vene африканские пятнистые акулы.
Aafrika ida- ja lõunarandade juures Keeniast Namiibiani.
Väga laia pea ja lühikese koonuga; keha tagaosa palju peenem eesosast; tagumine seljauim eesmisest mõnevõrra suurem. Pealtpoolt on keha kaetud tumedatest tähnidest mustriga heledal taustal, keha kõhupoole eesosas hajusalt mustad täpid.
5 liiki (FishBase, 2018):
Viimati: juuli, 2019Holohalaelurus favus Human, 2006 (Honeycomb Izak) – kärjekarva kirihai. India ookeani lääneosas Durbani, KwaZulu-Natali (LAV) ja Lõuna-Namiibia vetes. Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm. Pruunil taustal ebakorrapärased laigud, harva ka valged täpid. Eluviis vähetuntud. Tõenäoliselt toitub põhja-selgrootuist ja paljuneb munedes. Seisund: eriti ohustatud.
Kärjekarva kirihai
Holohalaelurus grennian Human, 2006 (Grinning Izak) – irvik-kirihai. Väheuuritud liik Ida-Aafrika rannikul Keenia ja Tansaania vetes. Perekonna pisim liik. Mereveeline, pelaagilisokeaaniline, kuni 246 m sügavusel. Pikkus kuni 27,3 cm. Kollakaspruun rohekete tumedate laikude ja täppidega. Eluviis vähetuntud. Tõenäoliselt toitub põhja-selgrootuist ja paljuneb munedes.
Irvik-kirihai
Holohalaelurus melanostigma (Norman, 1939) (Crying Izak) – mustatähniline kirihai. Väheuuritud liik Ida-Aafrika ranniku juures Lõuna-Keenia ja Põhja-Tansaania vetes. Tuntud 4 muuseumis paikneva isase isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, 607-658 m sügavusel. Pikkus kuni 38,4 cm.
Pilt puudub
Holohalaelurus punctatus (Gilchrist, 1914) (White-spotted Izak) – täpik-kirihai. India ookeani edelaosas LAVi põhjaosa, Mosambiigi lõunaosa ja Madagaskari vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 220-440 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm. Täpilise mustri poolest sarnaneb leopardile. Toitub pisikestest luukaladest, vähilaadsetest ja peajalgsetest limustest. Paljuneb munakapslite abil. Seisund: eriti ohustatud.
Täpik-kirihai
Holohalaelurus regani (Gilchrist, 1922) (Izak catshark) – regani kirihai. Vt artiklit Regani kirihai
Vaata lisaks:
Regani kirihai (Holohalaelurus regani)Koerhailased (Scyliorhinidae)