Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Šelfihaid (Halaelurus)
Šelfihaid (Halaelurus), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Vene пятнистые акулы. Vaikses ja India ookeanis. Suhteliselt väikesed ja väheuuritud.
7 liiki (FishBase, 2019):
Halaelurus boesemani S. Springer & D'Aubrey, 1972 (Speckled catshark) – tähniline šelfihai. Indo-Vaikses ookeanis Adeni lahes Somaali poolsaare vetes umbes 20 000 ruutkilomeet6risel veealal. Mereveeline, demersaalne, 37-250 m sügavusel. Pikkus kuni 48 cm. Ere värving sadullaikude ja rohkete tähnikestega. Eluviis peaaegu tundmatu. Mõningane väljapüük Somaalia vetes, tabatakse traalpüügil kaaskalana.
Halaelurus buergeri (J. P. Müller & Henle, 1838) (Blackspotted catshark) – mustatäpiline šelfihai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani, Korea, Hiina ja Taiwani vetes. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval 80-100 m sügavusel. Pikkus kuni 49 cm. Paljunemine on midagi elussünnitamise ja munemise vahepealset: munad on kala kehas seni, kuni embrüod saavutavad teatud arengutaseme. Sihipäraselt ei püüta.
Halaelurus lineatus Bass, D'Aubrey & Kistnasamy, 1975 (Lined catshark) – vöödiline šelfihai. India ookeani lääneosas Beirast (Mosambiik) East Londonini (LAV). Mereveeline, demersaalne 0-290 m sügavusel. Pikkus kuni 56 cm. Pealt kahvatupruun, kõht kreemikas, seljal 26 kitsast tumedat vööti. Toitub väikestest vähilaadsetest, luukaladest ja peajalgsetest. Paljuneb munedes. Satub sageli kaaskalana krevetitraalidesse, reeglina vabastatakse. Kasutatakse akvaariumikalana.
Halaelurus maculosus W. T. White, Last & Stevens, 2007 (Indonesian speckled catshark) – indoneesia šelfihai. Vaikse ookeani kesk- ja lääneosas Jaava ja Bali vetes, Lomboki (Indoneesia) vetes, kuid ka Filipiinidel. Mereveeline, demeraalne. Pikkus kuni 52,8 cm. Keha peenike, pea lühike ja lai, silmad väikesed. Satub vahel vähesel määral kaaskalana võrkudesse. Liik ei ole ohustatud.
Halaelurus natalensis (Regan, 1904) (Tiger catshark) – tiiger-šelfihai. Vt artiklit Tiiger-šelfihai
Halaelurus quagga (Alcock, 1899) (Quagga catshark) – kvagga-šelfihai. India ookeani lääneosas Somaalia vetes ja India Araabia mere poolsetes vetes. Mereveeline, demersaalne, 54-187 m sügavusel. Pikkus kuni 36,8 (56) cm. Pealt helepruun, kõht hele, seljal 20 kitsast tumedat triipu. Tõenäoliselt paljuneb munedes. Satub võrkudesse kaaskalana.
Halaelurus sellus W. T. White, Last & Stevens, 2007 (Rusty catshark) – austraalia šelfihai. Väheuuritud liik Loode-Austraalia vetes umbes 20 000 ruutkilomeetrisel veealal. Mereveeline, demersaalne, 62-164 m sügavusel. Pikkus kuni 42,3 cm. Tõenäoliselt paljuneb munedes. Satub võrkudesse kaaskalana.
Viimati: juuli, 2019
Vaata lisaks:
Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)Koerhailased (Scyliorhinidae)