Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Põishaid (Cephaloscyllium)

Põishaid (Cephaloscyllium), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Inglise swellsharks; prantsuse holbiches; vene головастые акулы, кошачьеголовые акулы. Laialt levinud India ja Vaikse ookeani troopilistes ja mõõdukalt soojades vetes. On võimelised ennast vett või õhku täis tõmbama ja suurendama keha läbimõõtu, et kaitsta ennast vaenlaste eest. Pikkus kuni 1 m. Toituvad kaladest ja selgrootutest, inimestele ohtlikud ei ole. Ei paku huvi töönduslikuks püügiks. Munejad; emane muneb korraga 2 muna, mis on munakapslites.

17 liiki (FishBase, 2018); tuvastatud veel 7 liiki (Cephaloscyllium sp), kes on seni teaduslikult kirjeldamata.

Cephaloscyllium albipinnum Last, Motomura & W. T. White, 2008 (Whitefin swellshark) – valgeuim-põishai. Austraalia lõunapoolsetes vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 126-554 m sügavusel. Pikkus kuni 102,5 cm. Satuvad sageli võrkudesse kaaskalana. Seisund: ohulähedane.

Valgeuim-põishai

Cephaloscyllium cooki Last, Séret & W. T. White, 2008 (Cook's swellshark) – Cooki põishai. Endeemne liik Austraalia ja Indoneesia vahele jäävas Arafura meres. Mereveeline, bentopelaagiline, 223-300 m sügavusel. Pikkus kuni 29,5 cm.

Cooki põishai

Cephaloscyllium fasciatum W. L. Y. Chan, 1966 (Reticulated swellshark) – kirjak-põishai. Vaikse ookeani lääneosas Hainani saarest (Hiina) kuni Loode-Austraaliani. Mereveeline, rifi-eluline, 205-450 m sügavusel. Pikkus kuni 42 cm. Mõningane püügihuvi.

Kirjak-põishai

Cephaloscyllium hiscosellum W. T. White & Ebert, 2008 (Australian reticulate swellshark) – sadullaik-põishai. Loode-Austraalia vetes mandrinõlval 290-420 m sügavusel. Pikkus kuni 52 cm. Liik ei ole ohustatud.


Cephaloscyllium isabellum Bonnaterre, 1788 (Draughtsboard shark) – ruuduline põishai. Endeemne liik Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, rifieluline, 5-690 m sügavusel. Eelistab kaljusid ja nende lähedast pehmet põhja. Pikkus kuni 100 cm. Isased ja emased hoiduvad eraldi. Päeval peitub pragudesse ja koobastesse, jahti peab öösel. Satuvad võrdlemisi sageli kaaskalana traalvõrkudesse, tavaliselt vabastatakse. Liik ei ole ohustatud.

Ruuduline põishai

Cephaloscyllium laticeps A. H. A. Duméril, 1853 (Australian swellshark) – laipea-põishai. Lõuna-Austraalia vetes mandrilaval Recherche'i saarestikust Jervise laheni, s.h Tasmaanias. Mereveeline, demersaalne, 1-220 m sügavusel, enamasti riffide ja vetikasalude läheduses. Pikkus kuni 150 cm. Enamus isendeid on paiksed, kuid mõned võivad sooritada kuni 300 km rändeid. Äärmiselt vastupidav, suudab olla mitu ööpäeva ilma veeta. Satub sageli kaaskalana kalavõrkudesse või homaaripüünistesse, milliseid käib tühjendamas. Enamasti vabastatakse. Liik ei ole ohustatud.

Laipea-põishai

Cephaloscyllium pictum Last, Séret & W. T. White, 2008 (Painted swellshark) – maal-põishai. Kõik uuritud isendid on saadud Indoneesia saarte turgudelt (Bali, Lombok), täpne püügiala teadmata. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 71,7 cm.

Maal-põishai

Cephaloscyllium sarawakensis Ka. Yano, A. Ahmad & Gambang, 2005 (Sarawak pygmy swellshark) – sarawaki põishai. Väheuuritud liik, tuntud vaid mõne isendi põhjal. Lõuna-Hiina meres Sarawaki (Malaisia) vetes ja Hainani saare (Hiina) vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 100-200 m sügavusel. Pikkus kuni 44,1 cm. Satub väga harva kalavõrkudesse.

Sarawaki põishai

Cephaloscyllium signourum Last, Séret & W. T. White, 2008 (Flagtail swellshark) – plagu-põishai. Väheuuritud liik Queenslandi (Austraalia) vetes; võib-olla ka Uus-Kaledoonia, Fidži ja Vanatau vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 480-700 m sügavusel. Pikkus kuni 74,1 cm. Tabatakse harva.

Plagu-põishai

Cephaloscyllium silasi Talwar, 1974 (Indian swellshark) – india põishai. India ookeani lääneosas Quiloni (India) ja Sauqiira lahe (Omaan) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 250-500 m sügavusel. Pikkus kuni 45 cm. Satub harva kaaskalana võrkudesse.

India põishai

Cephaloscyllium speccum Last, Séret & W. T. White, 2008 (Speckled swellshark) – laiguline põishai. Loode-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 150-455 m sügavusel. Pikkus kuni 69,4 cm.

Laiguline põishai

Cephaloscyllium stevensi E. Clark & J. E. Randall, 2011 (Steven's swellshark) – Stevensi põishai. Vaikse ookeani lääneosas Paapua Uus-Guinea vetes. Nereveeline, pelaagilis-neriidne, 240-274 m sügavusel. Pikkus kuni 66 cm.

Stevensi põishai

Cephaloscyllium sufflans Regan, 1921 (Balloon shark) – mosambiigi põishai. India ookeani lääneosas Mosambiigi ja Natali (LAV) vetes. Mereveeline, demersaalne, 40-600 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm. Liik ei ole ohustatud.

Mosambiigi põishai

Cephaloscyllium umbratile D. S. Jordan & Fowler, 1903 (Blotchy swellshark) – jaapani põishai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani meres ja Ida-Hiina meres (Jaapan, Korea, Hiina, Taiwan), võib-olla ka Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, rifieluline, 20-500 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm. Väga õgardlik, toitub peamiselt kaladest. Ei püüta, kuid elujõulisuse tõttu sobib akvaariumikalaks.

Jaapani põishai

Cephaloscyllium variegatum Last, Séret & W. T. White, 2008 (Saddled swellshark) – muutlik põishai. Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 114-606 m sügavusel. Pikkus kuni 74 cm.

Muutlik põishai

Cephaloscyllium ventriosum Garman, 1880 (Swellshark) – harilik põishai. Vt artikkel Harilik põishai

Cephaloscyllium zebrum Last, Séret & W. T. White, 2008 (Narrowbar swellshark) – sebra-põishai. Harvaesinev liik Queenslandi (Austraalia) vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, kuni 454 m sügavusel. Pikkus kuni 44,5 cm.

Sebra-põishai


Teaduslikult veel kirjeldamata liigid:

Cephaloscyllium sp. (Philippine swellshark)

Cephaloscyllium sp. (Tiger swellshark)

Cephaloscyllium sp. (New Guinea swellshark)

Cephaloscyllium sp. (Dwarf balloon shark)

Cephaloscyllium sp. (Dwarf oriental swellshark)

Cephaloscyllium sp. (New Caledonia swellshark)

Cephaloscyllium sp. (Red Sea swellshark)

Mai, 2018

Vaata lisaks:

Harilik põishai (Cephaloscyllium ventriosum)
Koerhailased (Scyliorhinidae)