Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Täpikhaid (Asymbolus)
Täpikhaid (Asymbolus), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Vene австралийские пятнистые кошачьи акулы. Elavad Austraalia vetes. Pikkus enamasti vahemikus 25-60 cm.
Perekonnas on 9 liiki (FishBase, 2018).
Viimati: juuli, 2019Asymbolus analis (J. D. Ogilby, 1885) (Australian spotted catshark) – austraalia täpikhai. Vt artikkel Austraalia täpikhai.
Asymbolus funebris Compagno, Stevens & Last, 1999 (Blotched catshark) – sünk-täpikhai. Vähetuntud liik Lääne-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagilis-neriidne, püütud 144 m sügavuselt. Pikkus 44,2 cm.
Sünk-täpikhai
Asymbolus galacticus Séret & Last, 2008 (Starry catshark) – tähis-täpikhai. Vaikse ookeani lääneosas Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 235-550 m sügavusel. Pikkus kuni 47,7 cm. Paljuneb munedes. Ei püüta. Liik ei ole ohustatud.
Tähis-täpikhai
Asymbolus occiduus Last, M. F. Gomon & Gledhill, 1999 (Western spotted catshark) – lääneaustraalia täpikhai. India ookeani idaosas Loode-Austraalia vetes. Mereveeline, peelaagilis-okeaaniline, 98-400 m sügavusel. Pikkus kuni 60,1 cm. Paljuneb munedes. Ei püüta. Liik ei ole ohustatud.
Lääneaustraalia täpikhai
Asymbolus pallidus Last, M. F. Gomon & Gledhill, 1999 (Pale spotted catshark) – kahvatu täpikhai. Endemne liik Vaikse ookeani lääneosas Queenslandi (Austraalia) vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 225-402 m sügavusel. Pikkus kuni 46,7 cm. Kahvatu, pruunide täppidega. Paljuneb munedes. Ei püüta.
Kahvatu täpikhai
Asymbolus parvus Compagno, Stevens & Last, 1999 (Dwarf catshark) – kääbus-täpikhai. Endeemne liik Loode-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, 166-260 m sügavusel. Pikkus kuni 35,7 cm. Paljuneb munedes. Ei püüta. Liik ei ole ohustatud.
Kääbus-täpikhai
Asymbolus rubiginosus Last, M. F. Gomon & Gledhill, 1999 (Orange-spotted catshark) – roostelaik-täpikhai. Endeemne liik Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, 25-540 m sügavusel. Pikkus kuni 41,9 (54,9) cm. Toitub peajalgsetest, pisikaladest ja väikestest haidest. Paljuneb munedes. Satub kaaskalana sageli võrkudesse. Liik ei ole ohustatud.
Roostelaik-täpikhai
Asymbolus submaculatus Compagno, Stevens & Last, 1999 (Variegated catshark) – kirev täpikhai. Edela-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, 30-200 m sügavusel. Pikkus kuni 43,8 cm. Tõenäoliselt öise eluviisiga. Paljuneb munedes. Satub vahel kaaskalana võrkudesse. Liik ei ole ohustatud.
Kirev täpikhai
Asymbolus vincenti (Zietz (fi), 1908) (Gulf catshark) – tasmaania täpikhai. Lõuna-Australia vetes. Mereveline, rifieluline, 27-650 m sügavusel. Pikkus kuni 61 cm. Paljuneb munedes. Satub vahel kaaskalana võrkudesse. Liik ei ole ohustatud.
Tasmaania täpikhai
Vaata lisaks:
Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)Koerhailased (Scyliorhinidae)