Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daaniod (Danio)
94. Daing
95. Devaariod (Devario)
96. Dirhami laht
97. Donburi
98. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
99. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
100. Ebabootsiad (Parabotia)
101. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
102. Ebisu (jaapani kalajumal)
103. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
104. Eesti jõgede loend
105. Eesti järved
106. Eesti järvede loend
107. Eesti Kalur
108. Eesti lahed (tähestikuline loend)
109. Eesti Merekool
110. EFTTA
111. Elango, Julius
112. Emajõe Lodjaselts
113. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
114. Emakala (Zoarces viviparus)
115. End, Albert Arvo
116. Endla järvestik
117. Erikson, Juhan (kalatööstur)
118. Erinarkid (Heteronarce)
119. Erm Vaike
120. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
121. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
122. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
123. Fenkol (apteegitill)
124. Flambeau
125. Fotofoor
126. Friteerimine
127. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
128. Garum ja liquamen
129. Gupi (Poecilia reticulata)
130. Hõbesilmad (Chanodichthys)
131. Haamerhai (Eusphyra blochii)
132. Haid kulinaarias
133. Hailiha nimekujud
134. Hakk-kala
135. Hallhaid (Carcharhinus)
136. Hammassärg (Rutilus frisii)
137. Harilaid
138. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
139. Harilik meriangerjas (Conger conger)
140. Harilik merilohe (Trachinus draco)
141. Harilik mullauss (maauss)
142. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
143. Harilik pardkala (Barbus barbus)
144. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
145. Harilik taimen (Hucho taimen)
146. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
147. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
148. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
149. Harju alamvesikond
150. Hauapüük
151. Haug püügikalana
152. Haug toidukalana
153. Haugasraid (Aetobatus)
154. Heeringalised (Clupeiformes)
155. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
156. Heeringlased (Clupeidae)
157. Heik (Hake) kalanimedes
158. Heintz Karl
159. Helepardlikud (Mystacoleucus)
160. Heleraid (Leucoraja)
161. Helkseljad (Chelaethiops)
162. Hensen, Victor
163. Hi-Lo
164. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
165. Hiinatrullid (Yunnanilus)
166. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
167. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
168. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
169. Hobulaiuskraadid
170. Hollandi kaste
171. Homaarlased (Nephropidae)
172. Hulkharjasussid (Polychaeta)
173. Hõbekoger (Carassius gibelio)
174. Hõimkond
175. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
176. Hämarhaid (Scymnodalatias)
177. Hülgepüük
178. Iilastuli
179. Imiussid (Trematoda)
180. Indo-Vaikne ookeaniala
181. Invincible (Nilsu)
182. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
183. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
184. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
185. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
186. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
187. Jahumardika vastne (jahuuss)
188. Johannes Vares
189. Jussi järved
190. Juust õngesöödana
191. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
192. Jõehallhaid (Glyphis)
193. Jõemõisa-Kaiu järvestik
194. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
195. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
196. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
197. Jämesabaraid (Urolophus)
198. Järveelustik ehk limnobios
199. Järvekoletised
200. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
201. Jäseraid (Cruriraja)
202. Jääpüük
203. Jäärauad
204. Kääbusrasboorad (Boraras)
205. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
206. Kaanid (Hirudinea)
207. Kaarmise järv (Karmise järv)
208. Kaaviari ajaloost
209. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
210. Kahvamine
211. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
212. Kalakaste
213. Kalakasvatus
214. Kalakasvatus Eestis
215. Kalamüüdid ja müütilised kalad
216. Kalandus
217. Kalanduskoda
218. Kalaparv
219. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
220. Kalurite loitse ja ütlusi
221. Kaluuga (Huso dauricus)
222. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
223. Karelestad (Hippoglossoides)
224. Kartul
225. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
226. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
229. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
230. Katsuobushi
231. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
232. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
233. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
234. Kidata konks
235. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
236. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
237. Kiinide vastsed
238. Kiisk (pärimus)
239. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
240. Kilu nimelugu
241. Kinnine haspelrull
242. Kinnise rulli ehitus
243. Kirptirgu sidumise sõlm 1
244. kiviahvenlased (Serranidae)
245. Kivitrullingud (Nemacheilus)
246. Koerhaid (Scyliorhinus)
247. Koerhailased (Scyliorhinidae)
248. Koger (Carassius carassius)
249. Kogred (Carassius)
250. Koibraid (Sinobatis)
251. konks (õngekonks)
252. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
253. Koolmekalad (Erimyzon
254. Koonhaid (Rhizoprionodon)
255. Koorküla järvestik
256. Kopskalad (Dipnoi)
257. Kosmoidsoomus
258. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
259. Kuivatamine/vinnutamine
260. Kuldkala (Carassius auratus)
261. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
262. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
263. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
264. Kura säär
265. Kuremaa järv (Kurema järv)
266. Kussie (jaapani järvekoletis)
267. Kuusamon Uistin Oy
268. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
269. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
270. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
271. Kärbsed õngesöödana
272. Kärbsenukk (kärbsekookon)
273. Kärbsetõugud meditsiinis
274. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
275. Kärphaid (Mustelus)
276. Kärsshingud (Acantopsis)
277. Käsiõng
278. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
279. Käärtrullid (Schistura) 2
280. Käärtrullid (Schistura) 3
281. Lühirasboorad (Brevibora)
282. Lahtise rulli ehitus
283. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
284. Lahtise rulli vänt
285. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
286. Lakerda (türgipärane soolakala)
287. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
288. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
289. Landilugu: dr Heintz
290. Landilugu: Kuusamo puukala
291. Landilugu: Nilsu
292. Lasa järv [Koorküla järvestik]
293. Lasnhaid (Scoliodon)
294. Lasnlõuad (Scaphognathops)
295. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
296. Leevi jõgi
297. Leivast õngesöödad
298. Lenddaaniod (Esomus)
299. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
300. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
301. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
302. Lestad (Platichthys)
303. Libekala
304. Liblikate röövikud
305. Liblikraid (Gymnura)
306. Liftahvenad (Helicolenus)
307. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
308. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
309. Linajärv (Jussi Linajärv)
310. Linask (Tinca tinca)
311. Linné, Karl
312. Linnuroni (Ligula intestinalis)
313. Lintsabalased (Trichiuridae)
314. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
315. Logardraid 3 (Pseudobatos)
316. Logardrailased (Rhinobatidae)
317. Lonthülged (Mirounga)
318. Loobu jõgi
319. Lophius budegassa (must merikurat)
320. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
321. Luts (Lota lota)
322. Lõunaraid (Zearaja)
323. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
324. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
325. Läänesaarte alamvesikond
326. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
327. maailma jõed (loend)
328. Maggot
329. Majak (kolhoos)
330. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
331. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
332. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
333. Man
334. Mannasöödad
335. Maskraid (Neotrygon)
336. meduus
337. Merehaigus
338. Merekoletised
339. Meremeeste uskumused
340. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
341. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
342. Merikeellased (Soleidae)
343. Merikogerlased (Sparidae)
344. Merikoha (Sander marinus)
345. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
346. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
347. Meriluts (Brosme brosme)
348. Merineitsi
349. Meripuugid (Scorpaena)
350. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
351. Merisutt (Petromyzon marinus)
352. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
353. Merluusid (Merluccius)
354. Metsprussakas
355. Miiu
356. Moiva (Mallotus villosus)
357. Mokkparrakad (Labeobarbus)
358. Morilased (Moridae)
359. muda
360. Mudaelustik ehk pelon
361. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
362. Mussie (järvekoletis Kanadas)
363. Mussoon
364. Must marliin (Istiompax indica)
365. Mustatäpitõbi
366. Musthaid (Apristurus)
367. Mustjõe alamvesikond
368. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
369. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
370. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
371. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
372. Mõrrapüük
373. Mõõkkala (Xiphias gladius)
374. Mägiründid (Psilorhynchus)
375. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
376. Määr, Aleksander
377. Mölder, August
378. Mügarninad (Hybopsis)
379. Müütilised veeolendid
380. Näkk (eesti)
381. Naaskelraid (Pastinachus)
382. Nahknark (Crassinarke dormitor)
383. Naissaar
384. Narmasmokad (Labeo)
385. Narva veehoidla
386. Nasv
387. Navaaga (Eleginus nawaga)
388. Nelikant-kaldauss
389. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
390. Niituimlutslased (Physidae)
391. Nipsviidikad (Hemiculter)
392. Nirkhailased (Hemigaleidae)
393. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
394. Nokisründid (Microphysogobio)
395. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
396. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
397. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
398. Nugishaid (Triakis)
399. Nuutraid (Himantura)
400. Oad, Jaan
401. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
402. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
403. Ogahaid (Squalus)
404. Ogasilmad (Pangio)
405. Ojamaa (Gotland)
406. Okasturilased (Notacanthidae)
407. Okishaid (Centroscyllium)
408. ondatra (piisamrott, biisamrott)
409. Osmussaar
410. Pakssabaraid (Trygonoptera)
411. Paljaslõuad (Acheilognathus)
412. paneerimine
413. Pardpuntiused (Barbodes)
414. Paunküla veehoidla
415. Peen kõduuss
416. Peipsi alamvesikond
417. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
418. Pettai, Elmar Voldemar
419. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
420. Pigo (Rutilus pigus)
421. Pihklased (Myxini)
422. Pihtla kalakasvandus
423. Piikraid (Urobatis)
424. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
425. Piimjas soouss
426. Piiskopikala (bishop fish)
427. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
428. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
429. Pimenarkid (Typhlonarke)
430. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
431. Poi
432. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
433. Polaarhaid (Somniosus)
434. Poola uss
435. Prespa forell (Salmo peristericus)
436. Prussakas ja tarakan
437. Psammon
438. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
439. Punane vihmauss (pool-ööuss)
440. Punapardlikud (Pseudobarbus)
441. Puntiused (Puntius)
442. Purikalalased (Istiophoridae)
443. Purjus krevetid
444. Puukala (Kuusamo puukala)
445. Põhjavee-elustik
446. Põishüljes (Cystophora cristata)
447. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
448. Põlula Kalakasvatuskeskus
449. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
450. Pärimus: Kaussjärv
451. Pärimus: Lutsu järv
452. Pärimus: Otepää Pühajärv
453. Pärimus: Raudjärve kullapütt
454. Pärimus: Uhtjärv
455. Pärimus: Verijärv
456. Pärnu alamvesikond
457. Pärnu Kalakombinaat
458. Pärnu kalanduskool
459. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
460. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
461. Rabakonn
462. Raid (Raja)
463. Rakfisk ehk norra hapukala
464. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
465. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
466. Rasboorad (Rasbora)
467. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
468. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
469. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
470. Reobiont
471. Riffhai (Triaenodon obesus)
472. Rihmsabaraid (Taeniura)
473. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
474. Riikoja Heinrich
475. Ristkok, Jüri
476. Robalod (Centropomus)
477. Roheline mullauss
478. Rohukonn
479. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
480. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
481. Rombkalad (Bothus)
482. Rombkalalased (Bothidae)
483. Roosa mullauss
484. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
485. Ruske käärtrull (Schistura russa)
486. Russalka
487. Rõbak Baltiki
488. Rõuge järvestik
489. Räimeõng
490. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
491. Saadjärv (Saadrejärv)
492. Saaghailised (Pristiophoriformes)
493. Saagsabahaid (Galeus)
494. Sagrits, Richard
495. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
496. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
497. Sammet, Jaak
498. Sannakji
499. Sardiin (Sardina pilchardus)
500. Sardiinid
501. Sardinellid (Sardinella)
502. Saunja laht
503. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
504. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
505. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
506. Sidrunhaid (Negaprion)
507. Siiad (Coregonus)
508. Siig - huvipüük Eestis
509. Siig spordikalana Skandinaavias
510. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
511. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
512. Sinakas soouss
513. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
514. siugkonnalised (apoodid)
515. Soomuskuked (Lepidotrigla)
516. Soomuslest (Limanda limanda)
517. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
518. Sovetskaja Rodina (laev)
519. Spinningisti kaksteist käsku
520. Staratel
521. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
522. Stroganina
523. Sump (kumm, pandur, märss)
524. Sumplaev
525. Susski, Vladimir
526. Suue
527. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
528. Suur mullauss
529. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
530. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
531. Suurallikas
532. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
533. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
534. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
535. Sõnnikuuss
536. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
537. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
538. Südvester
539. Sünkraid (Amblyraja)
540. Süvahaid (Centroscymnus)
541. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
542. Süvaraid (Bathyraja)
543. Šelfihaid (Halaelurus)
544. Zoobentos
545. Taaliku sadam
546. Tabadusekepp
547. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
548. Tainas angerjapüügiks
549. Tallinna Kalakombinaat
550. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
551. Tallinna Merekolledž
552. Tamm, Friedrich
553. Tamula järv (Tamla järv)
554. Tatrakakud
555. Temera (Temera hardwickii)
556. Tempura
557. Tiit Hunt. Eesti kalad
558. Tintlased (Osmeridae)
559. Tippviidikad (Alburnoides)
560. Tobiased (Ammodytes)
561. Tooder
562. Traaler
563. Traalnoot
564. Traalpüük
565. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
566. Triivpüük
567. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
568. Trullinglased (Nemacheilidae)
569. Trullingud (Barbatula)
570. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
571. Tuletorn
572. Tume vihmauss
573. Tumehaid (Etmopterus)
574. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
575. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
576. Tursad (Gadus)
577. Tursamaks
578. Tursamaksa konserveerimine
579. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
580. Tuul
581. tuulekala (pärimus)
582. Tuur
583. Tuurlased (Acipenseridae)
584. Tõugjärv (Küünjärv)
585. Tõugussaare raba laugas
586. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
587. Tääkraid (Urotrygon)
588. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
589. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
590. Tömpninad (Pimephales)
591. Ukraina (baaslaev)
592. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
593. Unadon
594. Und
595. Undiin
596. Urbukse järv (Urbuse järv)
597. Ussikonks (säärekidadega konks)
598. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
599. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
600. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
601. Väitskõhud (Parachela)
602. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
603. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
604. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
605. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
606. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
607. Valgeninahai (Nasolamia velox)
608. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
609. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
610. Vasarhaid (Sphyrna)
611. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
612. Vastne
613. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
614. vesikond
615. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
616. Vihmauslased (Lumbricidae)
617. Vihmauss (liigid)
618. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
619. Viitina kuurits
620. Vimb (Vimba vimba)
621. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
622. Vinkelhaid (Oxynotus)
623. Vinnutatud räimed
624. Viru alamvesikond
625. Viuraid (Aetomylaeus)
626. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
627. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
628. Võldas (Cottus gobio)
629. Võrtsjärve alamvesikond
630. Väheharjasussid
631. Vähilaadsed
632. väike meriahven (Sebastes viviparus)
633. Väike ogahai (Squalus blainville)
634. Väike saagrai (Pristis clavata)
635. väike tobias (nigli, väiketobias)
636. Väikeraid (Rajella)
637. Väikesuulest (Microstomus kitt)
638. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
639. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
640. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
641. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
642. Vöötninad (Rhinichthys)
643. Õlikook
644. Õngekonksu ajaloost
645. Õngitsemine+
646. Õnne lõhe
647. Äntu järved
648. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
649. Ülemiste järv
650. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
651. Yam (mere ja kaose jumal)

Musthaid (Apristurus)

Musthaid (Apristurus), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Inglise ghost catsharks, demon catsharks; vene чёрные кошачьи акулы

Piklik pea, suured sõõrmed, suunurkades väga lühikesed poised. Väikesed seljauimed asuvad selja tagaosas; eesmine seljauim tagumisest väiksem. Väga pikk anaaluim. Sabauim lühike ja ebasümmeetriline, alumine hõlm vähe arenenud. Värvus ühtlane. Nahk õhuke, keha pehme ja lõtv.

Perekonda kuulub 39 liiki (FishBase, 2018). Teada on veel vähemalt 3 liiki, kes on aga veel teaduslikult kirjeldamata.


Apristurus albisoma Nakaya & Séret, 1999 (White-bodied catshark) – valkjas musthai. Endeemne liik Vaikse ookeani lääneosas Austraalia vetes, Uus-Kaledoonias ja Norfolki saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 935-1564 m sügavusel. Pikkus kuni 59, 6 cm. Pehme keha, õrn nahk, valkjas. Toitub krevettidest ja kalmaaridest. Tabatakse süvaveevõrkudega kaaskalana. Seisund: ohulähedane.


Valkjas musthai

Apristurus ampliceps Sasahara, K. Sato & Nakaya, 2008 (Roughskin catshark) – suurpea-musthai. Lääne-Austraalia, Uus-meremaa ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersallne, 800-1503 m sügavusel. Pikkus kuni 85,5 cm. Ülallõug poolkuu kujuline. Pruun või must.


Suurpea-musthai

Apristurus aphyodes Nakaya & Stehmann, 1998 (White ghost catshark) – kirdeatlandi musthai. Kirde-Atlandis Prantsuse, Taani, Iiri, Hispaania ja Inglismaa vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 1014-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.


Kirdeatlandi musthai

Apristurus australis K. Sato, Nakaya & Yorozu, 2008 (Pinocchio catshark) – austraalia musthai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 486-1035 m sügavusel. Pikkus kuni 61,6 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.

Austraalia musthai

Apristurus breviventralis Kawauchi, Weigmann & Nakaya, 2014 (Shortbelly catshark) – lühikõht-musthai. (Eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Avastatud hiljuti India ookeanist Socotra saare juurest Adeni lahes. Mereveeline, 1000-1120 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm.


Lühikõht-musthai


Apristurus brunneus C. H. Gilbert, 1892 (Brown catshark) – pruun musthai. Vt artikkel Pruun musthai.


Apristurus bucephalus W. T. White, Last & Pogonoski, 2008 (Bighead catshark) – laipea-musthai. Väheuuritud endeemne liik Lääne-Austraalia vetes (Perthi osariik), seni tabatud 3 isendit. Mereveeline, batüdemersaalne, 1030-1140 m sügavusel. Pikkus kuni 67,5 cm.


Laipea-musthai

Apristurus canutus S. Springer & Heemstra, 1979 (Hoary catshark) – härmselg-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandi keskosas Kariibi mere piirkonnas Antigua ja Anguilla vetes, Antillide vetes, Florida väinas, Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 500-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 5 cm. Tumehall, uimeserrvad mustad. Näeb väga hästi pimeduses, üliarenenud lõhnameel. Toitub kalmaaridest, krevettidest, pisikaladest, ussikestest. Paljuneb munakapslite abil.


Härmselg-musthai


Apristurus exsanguis K. Sato, Nakaya & A. L. Stewart, 1999 (Flaccid catshark) – kalbe musthai. Endeemne liik Uus-Meremaa vetes. Mereveline, batüdemersaalne, 560-1200 m sügavusel. Pikkus kuni 90,8 cm. Kahvatuhall või kahvatupruun. Toitub pisikaladest ja krevettidest. Paljuneb munakapslite abil.


Kalbe musthai


Apristurus fedorovi Dolganov, 1985 (Fedorov's catshark) – turske musthai. Väheuuritud liik Jaapani põhjaosas (Tohoku nõlval). Mereveline, batüdemersaalne, 100-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 68,3 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Turske musthai


Apristurus garricki K. Sato, A. L. Stewart & Nakaya, 2013 (Garrick's catshark) – Garricki musthai. Uus-Meremaa põhjaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 73,5 cm. Andmed vähesed.


Garricki musthai


Apristurus gibbosus Y. T. Chu, Q. W. Meng & S. Li, 1985 (Humpback catshark) – küürak-musthai. Lõuna-Hiina meres Hiina ja Taiwani randade lähedal. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Küürak-musthai


Apristurus herklotsi Fowler, 1934 (Longfin catshark) – pikkuim-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Filipiinide vetes, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meredes ning Kyushu-Palau seljandikul. Mereveeline, batüdemersaalne, 533-864 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm. Toitub pisikaladest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Pikkuim-musthai

 

Apristurus indicus A. B. Brauer, 1906 (Smallbelly catshark) – pisikõht-musthai. India ookeani lääneosas Somaalia, Adeni lahe ja Omaani vetes, võib-olla ka Kagu-Atlandis Namiibia ja LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1289-1840 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm.


Pisikõht-musthai


Apristurus internatus S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1988 (Shortnose demon catshark) – lühikoon-musthai. Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 41,9 cm. Paljuneb munakapslite abil. Andmed vähesed.

Pilt puudub


Apristurus investigatoris Misra, 1962 (Broadnose catshark) –lainina-musthai. India ookeani idaosas Andamani meres. Tuntud vaid 1 veel mitte suguküpse isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, 1041 m sügavusel. Pikkus 26 cm. Andmed vähesed.


Lainina-musthai

Apristurus japonicus Nakaya, 1975 (Japanese catshark) – jaapani musthai. Jaapani vetes Fukushima prefektuurist Chiba prefektuurini. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub kaaskalana süvaveevõrkudest. Liha süüakse, valmistatakse kalajahu.


Jaapani musthai


 

Apristurus kampae L. R. Taylor, 1972 (Longnose catshark) –pikknina-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Kesk- ja Lõuna-Kalifornia (USA) ja Kalifornia lahe vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1888 m sügavusel. Pikkus kuni 58,4 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Pikknina-musthai


Apristurus laurussonii Sæmundsson, 1922 (Iceland catshark) – atlandi musthai. Lääne-Atlandis Massachusettsi ja Delawari (USA) vetes ja Mehhiko lahe põhjaosas; Ida-Atlandis Islandi, Edelea-Iirimaa, Kannari saarte ja Madeira saare vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 560-1550 m sügavusel. Pikkus kuni 76 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Atlandi musthai


Apristurus longicephalus Nakaya, 1975 (Longhead catshark) – pikkpea-musthai. Indo-Vaikses ookeanis Ida-Hiina meres, Jaapani lõunavetes, Šeiššellide vetes, Filipiinidel, Mosambiigi, Uus-Kaledoonia ja Põhja-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 680-950 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Tumepruunist mustani. Ainus teadaolev kõhrkala, kes on hermafrodiitne: 85 % populatsioonist funktsioneerivad isaste või emaste isenditena, kuid neil on ka vastassugupoole suguorganid. Sellise arengu evolutsioonilised tegurid ei veel selged. Paljuneb munedes. Vähene püügihuvi.


Pikkpea-musthai


Apristurus macrorhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Flathead catshark) – lamepea-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani kirdeosas Honshu (Jaapan) ja Taiwani vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlval. Pikkus kuni 66 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Lamepea-musthai

Apristurus macrostomus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1985 (Broadmouth catshark) – laisuu-musthai. Lõuna-Hiina meres. Tuntud vaid 1 uuritud isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval kuni 913 m sügavusel. Pikkus 38 cm. Toitubvähilaadsetest, kalmaaridest, pisikestest krabidest. Paljuneb munakapslite abil.


Laisuu-musthai


Apristurus manis S. Springer, 1979 (Ghost catshark) – tont-musthai. Vt artikkel Tont-musthai.


Apristurus melanoasper Iglésias, Nakaya & Stehmann, 2004 (Black roughscale catshark) – kare musthai. Põhja-Atlandis USA põhjaosa vetes mandrinõlval ja Prantsusmaa, Iirimaa ja Briti saarte vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 512-1520 m sügavusel. Pikkus kuni 76,1 cm, suurim registreeritud mass 1,3 kg. Must, suurtel isenditel pruunikas varjund. Suured plakoidsoomused muudavad naha karedaks. Paljuneb munedes, ent liigi bioloogia on väheuuritud.


Kare musthai


 

Apristurus microps Gilchrist, 1922 (Smalleye catshark) – pisisilm-musthai. Kagu-Atlandis LAVi vetes Oranje jõe suudmest Agulhase neemeni. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-2200 m sügavusel ( enamasti 800 m). Pikkus kuni 61 cm. Must või pruun. Keha tihke, silmad väikesed, rinnauimed väga lühikesed. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Pisisilm-musthai


Apristurus micropterygeus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1986 (Smalldorsal catshark) – pisiuim-musthai. Vaikse eekani loodeosas Lõuna-Hiina meres kuni 913 m sügavusel. Veel suguküpsuseni jõudmata holotüübi pikkus 37,2 cm. Andmed vähesed.

Pilt puudub.

Apristurus nakayai Iglésias, 2013 (Milk-eye catshark) – valgesilm-musthai. Tabatud Vaikses ookeanis Uus-Kaledoonia põhjapoolsetest vetest. Mereveeline, batüpelaagiline, 953-1022 m sügavusel. Pikkus kuni 67,6 cm. Andmed vähesed. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Valgesilm-musthai


Apristurus nasutus F. de Buen, 1959 (Largenose catshark) – suurnina-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani idaosas Panama lahes, Ekuadori ja Kesk-Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-925 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm.


Suurnina-musthai


Apristurus parvipinnis S. Springer & Heemstra, 1979 (Smallfin catshark) – väikeuim-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandis Mehhiko lahes, Campeche lahes, Panama, Kolumbia ja Prantsuse Guajaana vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-1380 m sügavusel. Pikkus kuni 52 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Satub sageli süvaveevõrkudesse.


Väikeuim-musthai


Apristurus pinguis S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1983 (Bulldog catshark) – nuum-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüpelaagiline, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 83,5 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Nuum-musthai


Apristurus platyrhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Borneo catshark) – borneo musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinidel, Lõuna-Hiina ja Ida-Hiina meres, põhjasuunas kuni Suruga laheni (Jaapan). Mereveeline, batüpelaagiline, tabatud 759 m sügavuselt. Pikkus kuni 80 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Borneo musthai


Apristurus profundorum Goode & T. H. Bean, 1896 (Deepwater catshark) – süva-musthai. Lääne-Atlandis Delaware lahes (USA) ja Surinami vetes; Ida-Atlandis Maroko ja Aafrika loodeosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1100-1750 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 (57) cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Süva-musthai


Apristurus riveri Bigelow & Schroeder, 1944 (Broadgill catshark) – laialõpusene musthai. Lääne-Atlandi keskosas Kuuba, Mehhiko lahe põhjaosa ja Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Tumepruun. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Laialõpusene musthai


Apristurus saldanha Barnard, 1925 (Saldanha catshark) –  saldanha musthai. Haruldane, endeemne ja väheuuritud liik Kagu-Atlandis LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 344-1009 m sügavusel. Pikkus kuni 88 cm. Tume, suured rinnauimed, suured silmad, pikad huulepoised. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Saldanha musthai


Apristurus sibogae M. C. W. Weber, 1913 (Pale catshark) – kahvatu musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani lääneosas Indoneesias Makassari lahest (Borneo ja Sulawesi vahel). Mereveeline, batüdemersaalne, 655 m sügavusel. Holotüübi pikkus 21 cm.


Kahvatu musthai holotüüp


Apristurus sinensis Y. T. Chu & A. S. Hu, 1981 (South China catshark) – lõunahiina musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani kirdeosas Lõuna-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne, 537 m sügavusel. Holotüübi pikkus 41,7 cm.


Lõunahiina musthai


Apristurus spongiceps C. H. Gilbert, 1905 (Spongehead catshark) – käsnpea-musthai. Liik on tuntud 2 isendi põhjal, kes on tabatud Hawai saarestikust ja Banda merest (Indoneesia, Sulawesist lõunas). Mereveeline, batüdemersaalne, 572-1482 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Tumepruun.


Käsnpea-musthai


Apristurus stenseni S. Springer, 1979 (Panama ghost catshark) – panama musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 917-975 m sügavusel. Pikkus 23 cm. Andmed vähesed.


Panama musthai


Apristurus yangi White, Mana & Naylor, 2017 (Yang’s longnose catshark) – Yangi musthai. (Eestikeelse ametliku nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Hiljutiavastatud liik Vaikse ookeani lääneosas Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 630-786 m sügavusel. Pikkus kuni 43,7 cm.


Yangi musthai: A - holotüüp; B- paratüüp
Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Tont-musthai (Apristurus manis)
Pruun musthai (Apristurus brunneus)
Koerhailased (Scyliorhinidae)




Hotmedia.ee