Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas), kalaliik hallhailaste (Carcharhinidae) sugukonna hallhaide perekonnast. Inglise bull shark; saksa Grundhai, Stierhai; prantsuse requin balestrine; hispaania tiburaon baleta, tiburon sarda; jaapani ushi zame; soome härkähai; vene тупорылая акула, серая бычья акула, акула-бык. Troopika- ja subtroopikavööndi rannalähedastes vetes. Atlandis Ameerika idarannikul Massachusettsi lahest Lõuna-Brasiiliani, Aafrika rannikul Marokost Angoolani; India ookeanis LAV-ist Keenia, India, Vietnami ja Austraaliani; Vaikses ookeanis Ameerika läänerannikul Baja Californiast Ecuadori ja Põhja-Boliiviani. Siseneb ka jõgedesse ja moodustab neis iseseisvaid populatsioone, nt Brisbane jões (Austraaalia) elab üle 500 isendi., Missisipis on kohatud 4000 km kaugusel suudmest. On üleujutuste ajal nähtud ka linnatänavatel (Brisbane). Mere-, riim- ja mageveeline, sügavustel 1-152 m, enamasti sügavustel 1-30 m.
Värtnakujuline jässakas keha, lühike ja tömp koon, väiksed ümarad silmad, ülemisel huulel lühikesed poised, üsna pikad lõpusepilud, suured ja laiad rinnauimed kitsaste tervanenud otstega. Pealtpoolt reeglina hall, kõht valge. Pikkus kuni 400 cm, tavapärane 260 cm, kaal kuni 317 kg (teisel 600 kg), eluiga kuni 32 a. Emased isastest suuremad. Elussünnitaja. Tiinus 12 kuud, kuni 13 järglast. Paaritumiseks hammustab isane emast sabast, kuni too keerab kõhu üles. Pojad sünnivad ja kasvavad sageli jõgedes. Toituvad kaladest, okasnahksetest, vähilaadsetest, jahivad ka veeimetajaid, eriti delfiine ja merekilpkonni. Võivad rünnata endasuurust looma, esineb ka kannibalismi. Reeglina kütivad saaki üksinda. Ise on võivad olla saagiks teistele haidele (nt tiigerhai) ja krokodillidele.
Peetakse üheks kõige ohtlikumaks hailiigiks; kuni 2013. a oli registreeritud 67 provotseerimata rünnakut inimestele, mis ei lõppenud letaalselt, ja 26 juhtumit, mis lõppesid inimese surmaga. Ekspertide arvates on ka osa mõrtsukhaile (Carcharodon carcharias) omistatud inimrünnetest sooritatud tömpnina-hallhai poolt.
On tööndusliku püügi ja huvikalastuse obektiks; liha kasutatakse toiduna; hinnatud on ka maks ja nahk.
