Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Sinihai (Prionace glauca)
Sinihai (Prionace glauca) ,kalaliik hallhailaste (Carcharhinidae) sugukonnast, ainus liik oma perekonnas. Inglise blue shark, blue dog, great blue; saksa Blauhai; prantsuse requin bleu; hispaania tiburon azul; jaapani yoshikirizame; soome sinihai; vene синяя акула. Tõenäoliselt kõige laiema levikuga hai, keda kohatakse peaaegu kõikjal troopilistes ja parasvöötme meredes. Kõikide mandrite randade lähedal, v.a Antarktis. Mere- ja riimveeline, okeanodroomne, kuni 1000 m sügavusel, enamasti kuni 220 m sügavusel. Suurim pikkus 4 m, tavaliselt kuni 3,35 m; kaal kuni 206 kg, eluiga kuni 20 a.
Sale keha ülaltpoolt tumesinine, altpoolt valge. Pikad rinnauimed. Toitub kaladest ja peajalgsetest limustest, kuid ka igast muust saagist. Vahel ründab inimesi, nt 2011. a fikseeriti maailmas 34 sinihai rünnakujuhtu, millest 8 lõppesid surmaga. 2017. a sügisel ründasid sinihaid Vahemerel paadiõnnetuse läbi teinud paadipõgenikke, õnnetuses hukkus vähemalt 31 inimest.
Mõningal määral kasutatakse sinihai liha toiduks (nt Jaapanis), kuid see pole eriti hinnatud.
