Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Populatsioon ehk asurkond
Populatsioon ehk asurkond, samaliigiliste organismide kogum, mille liikmed kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Mõistet kasutatakse bioloogias, ökoloogias, demograafias, meditsiinis jm. Populatsiooni tunnuseks on elamine piiratud geograafilisel alal nii, et kõigil populatsiooni liikmetel on potentsiaalselt võimalik vabalt ristuda iga vastassoost liikmega sellest populatsioonist.
Ökoloogilisest aspektist on populatsiooni mõistet keeruline formuleerida, sest liigiti on geograafiline paiknemine väga erinev. Populatsiooni liikmete paiknemine pole kunagi homogeenne: alati esineb suuremal või vähemal määral liitumist ning väiksemate gruppide (alampopulatsioonide) tekkimist. Alampopulatsioon võib tekkida ka sotsiaalse käitumise erinevustest; näiteks huntide seas, kui isendid moodustavad karju.
Mõiste 'populatsioon' kasutamine on erinevate liikide puhul erinev ja sageli pole see ka teaduslikus mõttes üheselt mõistetav. Näiteks lõhe (Salmo salar) puhul eristatakse lõhe Läänemere populatsiooni, mis on üsna isoleeritud, kuna vaid vähesed isendid lähevad Põhjamerre. Samas võime Läänemere lõhe populatsiooni sees rääkida omakorda Soome lahe (alam)populatsioonist ja Liivi lahe (alam)populatsioonist, kuna need asurkonnad erinevad teineteisest ka geneetiliselt. Veelgi detailsemaks minnes tuleb mängu lõhede seotus konkreetsete jõgedega, kuna nad tulevad kudema oma sünnijõkke – me saame kõnelda konkreetse jõe lõhepopulatsioonist, asurkonnast või lõhekarjast.
Looduse mitmekesuse tõttu pole alati selgelt eristatavad ka sellised mõisted nagu kalapopulatsioon, kalakari ja kalaparv.
Mai 2018