Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kalaparve ründamine

Kalaparve ründamine. Röövkaladel on evolutsiooniliselt kujunenud välja spetsiifilised kehaosad ja võtted, mis võimaldavad neil tabada saakkalu kalaparvest. Nii „karjatavad“ purikalad parve ülestõstetud seljauimega (purjega), mis võimaldab neil endid suuremateks muutes parvesid paremini lõhkuda ja tihendada. Mõõkkala sööstab läbi parve ja surmab või lööb saakalad uimaseks oma „mõõgaga“ - seejärel ujub ta tagasi „korjab“ saagi. Rebashaid, kes vahel ründavad kalaparvesid mitmekesi, piitsutavad oma pikkade peenikeste sabahõlmadega parve tihedamaks ja löövad sabaga kalad uimaseks. Värten-hallhaid sööstavad läbi parve püstsuunas ümber oma telje pööreldes ja haaravad kalu avatud lõugade vahele – vahel hüppavad nad seejuures täiesti veest välja.

Delfiinid kütivad saakkalu kollektiivselt. Üheks võtteks on parve kontrollida, seda oma kohaloluga tihendada, misjärel delfiinid sööstavad järjekorras ükshaaval läbi tihendatud parve saaki tabama. Vahel ajavad delfiinid parve ka mereranda madalasse vette, kus see muutub nii tihedaks, et saakkalu on hõlpsam kätte saada.

Mõned vaalaliigid sukelduvad parve alla ja ujuvad siis avatud suuga üles. Kiirel ülesujumisel aitab veesurve neil oma lõugu laiemalt lahti teha ja kahmata koos veega suhu rohkem saakkalu.


Vaalad kalaparve ründamise lõppfaasis

Spetsiifilisi püügivõtteid on ka sisevete röövkaladel. Näiteks turb ja tõugjas löövad viidikaparve juures tugevasti sabaga vastu vett – hoop uimastab viidikaid ja neid on seejärel võimalik tabada. Siiski ei ründa mitmed röövkalad päevasel ajal kalaparvesid, kuna siis on neist saaki kätte saada väga raske. Kuna kalaparve sihipärasel tegutsemisel on väga tähtis osa valgusel (parvekalasid hoiab koos peamiselt just nägemismeel), jahivad röövkalad parvekalasid tavaliselt hämaral ajal – varahommikul või õhtuhämaruses, kui parveakalade kogum pole struktureeritud, vaid kaootiline. Siis on iga saakkala hoopis paremini eristatav ja jahitav. Vahel siiski toimub jahipidamine kalaparvele ka keset päeva, aga seda vaid hämara, sombuse ilma korral, mil parve tegutsemine on vähese valguse tõttu häiritud.

Mai 2018

Vaata lisaks:

Kalaparv