Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daaniod (Danio)
94. Daing
95. Devaariod (Devario)
96. Dirhami laht
97. Donburi
98. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
99. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
100. Ebabootsiad (Parabotia)
101. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
102. Ebisu (jaapani kalajumal)
103. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
104. Eesti jõgede loend
105. Eesti järved
106. Eesti järvede loend
107. Eesti Kalur
108. Eesti lahed (tähestikuline loend)
109. Eesti Merekool
110. EFTTA
111. Elango, Julius
112. Emajõe Lodjaselts
113. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
114. Emakala (Zoarces viviparus)
115. End, Albert Arvo
116. Endla järvestik
117. Erikson, Juhan (kalatööstur)
118. Erinarkid (Heteronarce)
119. Erm Vaike
120. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
121. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
122. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
123. Fenkol (apteegitill)
124. Flambeau
125. Fotofoor
126. Friteerimine
127. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
128. Garum ja liquamen
129. Gupi (Poecilia reticulata)
130. Hõbesilmad (Chanodichthys)
131. Haamerhai (Eusphyra blochii)
132. Haid kulinaarias
133. Hailiha nimekujud
134. Hakk-kala
135. Hallhaid (Carcharhinus)
136. Hammassärg (Rutilus frisii)
137. Harilaid
138. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
139. Harilik meriangerjas (Conger conger)
140. Harilik merilohe (Trachinus draco)
141. Harilik mullauss (maauss)
142. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
143. Harilik pardkala (Barbus barbus)
144. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
145. Harilik taimen (Hucho taimen)
146. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
147. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
148. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
149. Harju alamvesikond
150. Hauapüük
151. Haug püügikalana
152. Haug toidukalana
153. Haugasraid (Aetobatus)
154. Heeringalised (Clupeiformes)
155. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
156. Heeringlased (Clupeidae)
157. Heik (Hake) kalanimedes
158. Heintz Karl
159. Helepardlikud (Mystacoleucus)
160. Heleraid (Leucoraja)
161. Helkseljad (Chelaethiops)
162. Hensen, Victor
163. Hi-Lo
164. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
165. Hiinatrullid (Yunnanilus)
166. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
167. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
168. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
169. Hobulaiuskraadid
170. Hollandi kaste
171. Homaarlased (Nephropidae)
172. Hulkharjasussid (Polychaeta)
173. Hõbekoger (Carassius gibelio)
174. Hõimkond
175. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
176. Hämarhaid (Scymnodalatias)
177. Hülgepüük
178. Iilastuli
179. Imiussid (Trematoda)
180. Indo-Vaikne ookeaniala
181. Invincible (Nilsu)
182. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
183. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
184. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
185. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
186. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
187. Jahumardika vastne (jahuuss)
188. Johannes Vares
189. Jussi järved
190. Juust õngesöödana
191. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
192. Jõehallhaid (Glyphis)
193. Jõemõisa-Kaiu järvestik
194. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
195. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
196. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
197. Jämesabaraid (Urolophus)
198. Järveelustik ehk limnobios
199. Järvekoletised
200. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
201. Jäseraid (Cruriraja)
202. Jääpüük
203. Jäärauad
204. Kääbusrasboorad (Boraras)
205. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
206. Kaanid (Hirudinea)
207. Kaarmise järv (Karmise järv)
208. Kaaviari ajaloost
209. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
210. Kahvamine
211. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
212. Kalakaste
213. Kalakasvatus
214. Kalakasvatus Eestis
215. Kalamüüdid ja müütilised kalad
216. Kalandus
217. Kalanduskoda
218. Kalaparv
219. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
220. Kalurite loitse ja ütlusi
221. Kaluuga (Huso dauricus)
222. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
223. Karelestad (Hippoglossoides)
224. Kartul
225. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
226. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
229. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
230. Katsuobushi
231. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
232. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
233. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
234. Kidata konks
235. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
236. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
237. Kiinide vastsed
238. Kiisk (pärimus)
239. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
240. Kilu nimelugu
241. Kinnine haspelrull
242. Kinnise rulli ehitus
243. Kirptirgu sidumise sõlm 1
244. kiviahvenlased (Serranidae)
245. Kivitrullingud (Nemacheilus)
246. Koerhaid (Scyliorhinus)
247. Koerhailased (Scyliorhinidae)
248. Koger (Carassius carassius)
249. Kogred (Carassius)
250. Koibraid (Sinobatis)
251. konks (õngekonks)
252. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
253. Koolmekalad (Erimyzon
254. Koonhaid (Rhizoprionodon)
255. Koorküla järvestik
256. Kopskalad (Dipnoi)
257. Kosmoidsoomus
258. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
259. Kuivatamine/vinnutamine
260. Kuldkala (Carassius auratus)
261. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
262. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
263. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
264. Kura säär
265. Kuremaa järv (Kurema järv)
266. Kussie (jaapani järvekoletis)
267. Kuusamon Uistin Oy
268. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
269. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
270. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
271. Kärbsed õngesöödana
272. Kärbsenukk (kärbsekookon)
273. Kärbsetõugud meditsiinis
274. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
275. Kärphaid (Mustelus)
276. Kärsshingud (Acantopsis)
277. Käsiõng
278. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
279. Käärtrullid (Schistura) 2
280. Käärtrullid (Schistura) 3
281. Lühirasboorad (Brevibora)
282. Lahtise rulli ehitus
283. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
284. Lahtise rulli vänt
285. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
286. Lakerda (türgipärane soolakala)
287. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
288. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
289. Landilugu: dr Heintz
290. Landilugu: Kuusamo puukala
291. Landilugu: Nilsu
292. Lasa järv [Koorküla järvestik]
293. Lasnhaid (Scoliodon)
294. Lasnlõuad (Scaphognathops)
295. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
296. Leevi jõgi
297. Leivast õngesöödad
298. Lenddaaniod (Esomus)
299. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
300. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
301. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
302. Lestad (Platichthys)
303. Libekala
304. Liblikate röövikud
305. Liblikraid (Gymnura)
306. Liftahvenad (Helicolenus)
307. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
308. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
309. Linajärv (Jussi Linajärv)
310. Linask (Tinca tinca)
311. Linné, Karl
312. Linnuroni (Ligula intestinalis)
313. Lintsabalased (Trichiuridae)
314. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
315. Logardraid 3 (Pseudobatos)
316. Logardrailased (Rhinobatidae)
317. Lonthülged (Mirounga)
318. Loobu jõgi
319. Lophius budegassa (must merikurat)
320. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
321. Luts (Lota lota)
322. Lõunaraid (Zearaja)
323. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
324. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
325. Läänesaarte alamvesikond
326. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
327. maailma jõed (loend)
328. Maggot
329. Majak (kolhoos)
330. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
331. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
332. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
333. Man
334. Mannasöödad
335. Maskraid (Neotrygon)
336. meduus
337. Merehaigus
338. Merekoletised
339. Meremeeste uskumused
340. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
341. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
342. Merikeellased (Soleidae)
343. Merikogerlased (Sparidae)
344. Merikoha (Sander marinus)
345. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
346. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
347. Meriluts (Brosme brosme)
348. Merineitsi
349. Meripuugid (Scorpaena)
350. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
351. Merisutt (Petromyzon marinus)
352. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
353. Merluusid (Merluccius)
354. Metsprussakas
355. Miiu
356. Moiva (Mallotus villosus)
357. Mokkparrakad (Labeobarbus)
358. Morilased (Moridae)
359. muda
360. Mudaelustik ehk pelon
361. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
362. Mussie (järvekoletis Kanadas)
363. Mussoon
364. Must marliin (Istiompax indica)
365. Mustatäpitõbi
366. Musthaid (Apristurus)
367. Mustjõe alamvesikond
368. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
369. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
370. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
371. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
372. Mõrrapüük
373. Mõõkkala (Xiphias gladius)
374. Mägiründid (Psilorhynchus)
375. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
376. Määr, Aleksander
377. Mölder, August
378. Mügarninad (Hybopsis)
379. Müütilised veeolendid
380. Näkk (eesti)
381. Naaskelraid (Pastinachus)
382. Nahknark (Crassinarke dormitor)
383. Naissaar
384. Narmasmokad (Labeo)
385. Narva veehoidla
386. Nasv
387. Navaaga (Eleginus nawaga)
388. Nelikant-kaldauss
389. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
390. Niituimlutslased (Physidae)
391. Nipsviidikad (Hemiculter)
392. Nirkhailased (Hemigaleidae)
393. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
394. Nokisründid (Microphysogobio)
395. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
396. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
397. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
398. Nugishaid (Triakis)
399. Nuutraid (Himantura)
400. Oad, Jaan
401. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
402. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
403. Ogahaid (Squalus)
404. Ogasilmad (Pangio)
405. Ojamaa (Gotland)
406. Okasturilased (Notacanthidae)
407. Okishaid (Centroscyllium)
408. ondatra (piisamrott, biisamrott)
409. Osmussaar
410. Pakssabaraid (Trygonoptera)
411. Paljaslõuad (Acheilognathus)
412. paneerimine
413. Pardpuntiused (Barbodes)
414. Paunküla veehoidla
415. Peen kõduuss
416. Peipsi alamvesikond
417. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
418. Pettai, Elmar Voldemar
419. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
420. Pigo (Rutilus pigus)
421. Pihklased (Myxini)
422. Pihtla kalakasvandus
423. Piikraid (Urobatis)
424. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
425. Piimjas soouss
426. Piiskopikala (bishop fish)
427. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
428. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
429. Pimenarkid (Typhlonarke)
430. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
431. Poi
432. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
433. Polaarhaid (Somniosus)
434. Poola uss
435. Prespa forell (Salmo peristericus)
436. Prussakas ja tarakan
437. Psammon
438. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
439. Punane vihmauss (pool-ööuss)
440. Punapardlikud (Pseudobarbus)
441. Puntiused (Puntius)
442. Purikalalased (Istiophoridae)
443. Purjus krevetid
444. Puukala (Kuusamo puukala)
445. Põhjavee-elustik
446. Põishüljes (Cystophora cristata)
447. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
448. Põlula Kalakasvatuskeskus
449. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
450. Pärimus: Kaussjärv
451. Pärimus: Lutsu järv
452. Pärimus: Otepää Pühajärv
453. Pärimus: Raudjärve kullapütt
454. Pärimus: Uhtjärv
455. Pärimus: Verijärv
456. Pärnu alamvesikond
457. Pärnu Kalakombinaat
458. Pärnu kalanduskool
459. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
460. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
461. Rabakonn
462. Raid (Raja)
463. Rakfisk ehk norra hapukala
464. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
465. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
466. Rasboorad (Rasbora)
467. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
468. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
469. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
470. Reobiont
471. Riffhai (Triaenodon obesus)
472. Rihmsabaraid (Taeniura)
473. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
474. Riikoja Heinrich
475. Ristkok, Jüri
476. Robalod (Centropomus)
477. Roheline mullauss
478. Rohukonn
479. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
480. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
481. Rombkalad (Bothus)
482. Rombkalalased (Bothidae)
483. Roosa mullauss
484. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
485. Ruske käärtrull (Schistura russa)
486. Russalka
487. Rõbak Baltiki
488. Rõuge järvestik
489. Räimeõng
490. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
491. Saadjärv (Saadrejärv)
492. Saaghailised (Pristiophoriformes)
493. Saagsabahaid (Galeus)
494. Sagrits, Richard
495. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
496. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
497. Sammet, Jaak
498. Sannakji
499. Sardiin (Sardina pilchardus)
500. Sardiinid
501. Sardinellid (Sardinella)
502. Saunja laht
503. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
504. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
505. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
506. Sidrunhaid (Negaprion)
507. Siiad (Coregonus)
508. Siig - huvipüük Eestis
509. Siig spordikalana Skandinaavias
510. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
511. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
512. Sinakas soouss
513. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
514. siugkonnalised (apoodid)
515. Soomuskuked (Lepidotrigla)
516. Soomuslest (Limanda limanda)
517. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
518. Sovetskaja Rodina (laev)
519. Spinningisti kaksteist käsku
520. Staratel
521. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
522. Stroganina
523. Sump (kumm, pandur, märss)
524. Sumplaev
525. Susski, Vladimir
526. Suue
527. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
528. Suur mullauss
529. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
530. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
531. Suurallikas
532. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
533. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
534. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
535. Sõnnikuuss
536. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
537. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
538. Südvester
539. Sünkraid (Amblyraja)
540. Süvahaid (Centroscymnus)
541. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
542. Süvaraid (Bathyraja)
543. Šelfihaid (Halaelurus)
544. Zoobentos
545. Taaliku sadam
546. Tabadusekepp
547. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
548. Tainas angerjapüügiks
549. Tallinna Kalakombinaat
550. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
551. Tallinna Merekolledž
552. Tamm, Friedrich
553. Tamula järv (Tamla järv)
554. Tatrakakud
555. Temera (Temera hardwickii)
556. Tempura
557. Tiit Hunt. Eesti kalad
558. Tintlased (Osmeridae)
559. Tippviidikad (Alburnoides)
560. Tobiased (Ammodytes)
561. Tooder
562. Traaler
563. Traalnoot
564. Traalpüük
565. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
566. Triivpüük
567. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
568. Trullinglased (Nemacheilidae)
569. Trullingud (Barbatula)
570. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
571. Tuletorn
572. Tume vihmauss
573. Tumehaid (Etmopterus)
574. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
575. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
576. Tursad (Gadus)
577. Tursamaks
578. Tursamaksa konserveerimine
579. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
580. Tuul
581. tuulekala (pärimus)
582. Tuur
583. Tuurlased (Acipenseridae)
584. Tõugjärv (Küünjärv)
585. Tõugussaare raba laugas
586. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
587. Tääkraid (Urotrygon)
588. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
589. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
590. Tömpninad (Pimephales)
591. Ukraina (baaslaev)
592. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
593. Unadon
594. Und
595. Undiin
596. Urbukse järv (Urbuse järv)
597. Ussikonks (säärekidadega konks)
598. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
599. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
600. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
601. Väitskõhud (Parachela)
602. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
603. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
604. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
605. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
606. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
607. Valgeninahai (Nasolamia velox)
608. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
609. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
610. Vasarhaid (Sphyrna)
611. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
612. Vastne
613. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
614. vesikond
615. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
616. Vihmauslased (Lumbricidae)
617. Vihmauss (liigid)
618. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
619. Viitina kuurits
620. Vimb (Vimba vimba)
621. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
622. Vinkelhaid (Oxynotus)
623. Vinnutatud räimed
624. Viru alamvesikond
625. Viuraid (Aetomylaeus)
626. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
627. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
628. Võldas (Cottus gobio)
629. Võrtsjärve alamvesikond
630. Väheharjasussid
631. Vähilaadsed
632. väike meriahven (Sebastes viviparus)
633. Väike ogahai (Squalus blainville)
634. Väike saagrai (Pristis clavata)
635. väike tobias (nigli, väiketobias)
636. Väikeraid (Rajella)
637. Väikesuulest (Microstomus kitt)
638. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
639. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
640. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
641. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
642. Vöötninad (Rhinichthys)
643. Õlikook
644. Õngekonksu ajaloost
645. Õngitsemine+
646. Õnne lõhe
647. Äntu järved
648. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
649. Ülemiste järv
650. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
651. Yam (mere ja kaose jumal)

Põlula Kalakasvatuskeskus

Põlula Kalakasvatuskeskus,Eesti ainus riiklik kalakasvandus. Asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Põlula külas. Tegeleb kalade (peamiselt lõhe ja forelli) noorjärkude kasvatamise ja nende veekogudesse laskmisega, eesmärgiks riigi kalavarude taastamine ja tugiasustamine, põhisuunaks lõheliste populatsioonide tugevdamine ja taastamine Põhja-Eesti hapnikurikastes jõgedes.

Ajalugu.Põlulas on kalu kasvatatud üle 120 aasta, esimene kirjalik teade selle kohta pärineb 1895. a, mil Põlula mõisaomanik Hermann von Krause eksponeeris Riia põllumajandusnäitusel Põlulas kasvatatud elusaid jõeforelle. 1895. aastal asus mõisas metsaülemana tööle Jaak Paulmeister, kelle ülesandeks oli juhtida mõisas ka kalakasvatuslikku tööd. 1897. toodi tiikidesse lisaks kohalikule jõeforellile ka vikerforelle, hiljem lisandusid karpkalad ja ilmselt 1903. aastal ka arktika paaliad. Sajandi lõpul andis mõisnik vesiveski koos maaga Paulmeistrile rendile ja too ehitas välja korraliku kalakasvanduse. 1913. a kasvatati juba keskmiselt 300 tuhat maimu hooajal. Elusforelle veeti tammepuust vaatides müügile Peterburi, kus naelaraskuse forelli hind oli üks kuldrubla. Söödaks kasutati peenestatud hobuseliha, mis koos kondi- ja rukkijahuga segati taignataoliseks massiks ja pandi tiikidesse puidust söödaalustele. Sajandivahetusel asusid paljud mõisnikud rajama kalakasvandusi ning Põlulas koolitati kalakasvatajaid ka teiste mõisate tarbeks. Mõisate riigistamise ajal ostis Jaak Paulmeister 1919. aastal oksjonil talu päriseks. Täpsed andmed sõjaeelsete aastate toodangu kohta puuduvad, kuid teada on, et forelli kasvatati turukalaks kuni 800 kg aastas.

Vesi tuli kalatiikidesse Lavi ohvriallikast.

1937 Jaak Paulmeister suri ja talu hakkas majandama tema väimees August Evert, kes 1944. a saadeti Siberisse sunnitööle. Süstemaatiline kalakasvatustegevus soikus ning rajatised lagunesid. Sõja ajal kalakasvandus rüüstati.

1948. a kevadel kalatalu riigistati ja moodustati riiklik Põlula forellimajand. 1949. a alustati uuesti kohaliku jõeforelli marja inkubeerimisega. Niisa- ja marjakalad püüti Kunda jõest ja Voore ojast. Esimese kolme ja poole tegevusaasta jooksul müüdi eluskalana 345 kg kaubaforelli. Järgnevatel aastatel (1955–1957) müüdi aga juba keskmiselt 3000 kg kaubakala aastas. 1952. aastal toodi Löwenruh (Tallinna) kalakasvandusest 44 000 vikerforelli marjatera ja hakati jõeforelle välja vahetama kiiremakasvuliste vikerforellide vastu. 1960. aasta paiku mindi üle ainult vikerforellide kasvatamisele ja jõeforellide sugukalu jäeti alles ainult niipalju, et saaks kasvatada kalaspordiorganisatsioonidele vajaliku koguse noorkalu jõgedesse asustamiseks.

1959–1964 oli kalakasvandus Toila kalakombinaadi alluvuses. Korrastati tiigid ja territoorium, rajati marjavõtmise maja, söödaköök ja piirdeaed. Kombinaadi kalatöötlemisjääke sai kasutada forellidele pastasööda valmistamisel. Kasvatati kaheaastast ja kolmesuvist kaubakala, aastas keskmiselt 15–16 tonni.

1964 viidi kalakasvandus iseseisva juriidilise isikuna üle ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi otsealluvusse. Kalakasvanduse nimeks sai Põlula Kalamajand. Selles staatuses tegutses kalakasvandus 27 aastat, kuni 1991. Tootmist laiendati, hooned ja rajatised remonditi kapitaalselt, ehitati haudemaja, uued maimutiigid ja ringtiigid, betoonbasseinid veevarustusega Voore ojast, töötajate elamud jms. Tiikide ja basseinide üldpind oli 3,54 ha. 1987. aastal oli majandi kogukäive 49 tonni. Aastas inkubeeriti 1,5–2,5 miljonit vikerforelli marjatera. Suur osa silmtäppstaadiumis elusmarjast müüdi Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa kalakasvatajatele. Ligemale 40 aasta jooksul kasvatati lisaks elusmarjale ka vikerforelli noorkalu edasikasvatamiseks nii Eesti kui ka teiste tollase NL liiduvabariikide kalakasvanduste tiikides või sumpades. Sõjajärgsetel aastatel 1948–1994 müüdi Põlula Kalamajandist kokku 608,3 tonni mitmesuguses vanuses vikerforelle, sellest eluskalana 574 tonni kaubaforelliks, 33 tonni noorkalu ja 1,3 tonni silmtäppfaasis elusmarja edasikasvatamiseks teistes forellikasvandustes.

1990ndate alguses tõid muutused majandussüsteemis kalakasvandustele kaasa suuri raskusi. Sööda hind kallines, tõusis kala omahind, samal ajal aga vähenes inimeste ostujõud. 1991. aasta aprillis allutati kalamajand Rakvere Metsamajandile, kes aitas esialgu vee peal püsida. Sellest hoolimata vähenes tootmine kiiresti. Seoses Rakvere Metsamajandi erastamise kavadega kerkis küsimus kalamajandi edasisest saatusest. Keskkonnaministeerium otsustas moodustada kalamajandi baasil oma haldusalas iseseisva juriidilise isiku staatuses asutuse – Põlula Kalakasvatuskeskuse, et korraldada riiklikul tasemel kalavarude taastamistöid. Sellega lõppes 1994. a Põlulas ligi 100 aastat kestnud forellikasvatuse aeg ja algas uus ajajärk Põlula kalakasvanduse ajaloos.

1967–1994 töötas Põlula Kalamajandi direktorina Heino Peets, kellel on suured teened kalamajandi arendamisel ja tööshoidmisel. Enne teda juhtisid majandi tööd Erich Hinno, Irina Štšukina, Vaike Sirak, Marie Noolmann ja Loreida Põder.

1997. a võttis Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon vastu Lõheplaani (Salmon Action Plan), mille täitmine oli Eestile kohustuslik. Plaani eesmärk oli saavutada lõhejõgedes lõhepopulatsioonide looduslik taastootmine vähemalt 50% ulatuses kudejõe potentsiaalsest võimalusest. Lõheplaani vastuvõtmine seadis Põlula Kalakasvatuskeskuse tegevuse rahvusvaheliselt kokkulepitud alustele.

Kalakasvatuskeskus ehitati osaliselt välja 1995–1998. Endised rajatised lõhekasvatuseks ei sobinud. Korraldati ümber veevarustussüsteem, rekonstrueeriti ja seadistati tänapäevase inventariga haudemaja. Rahastamise lõppemise tõttu jäi umbes 1/3 kogu uuest kompleksist välja ehitamata, mistõttu ei olnud võimalik täita püstitatud eesmärki kaheaastaste laskujate osas (aastas 100 000 laskujat). Kaheaastaseid oli võimalik kasvatada sugukalade jaoks ehitatud hoones paralleelselt sugu- ja asenduskarjadega ca 30 000–50 000 isendit aastas. Suuremal hulgal kasvatati üheaastaseid lõhe noorkalu (100 000 – 200 000 isendit aastas) ning hea ellujäämuse korral ka vastseid ja samasuviseid noorkalu. Alates 2000. aastast kasvatati ja asustati teadlaste soovitatud veekogudesse väiksemates kogustes ka forelli noorkalu. Keskuse tööd juhtis ligi 20 aastat Jüri Lunin, kalakasvatustöö eest vastutas asejuhataja Ene Saadre.

Alates 2014. a kuulub Põlula Kalakasvatuskeskus RMK koosseisu, kus on moodustatud selleks omaette üksus – Põlula kalakasvatustalitus. Talitust juhib Kunnar Klaas, töötajaid on 8.

Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja
Aprill 2018

Vaata lisaks:

Lavi ohvriallikas
Kalakasvatus Eestis




Hotmedia.ee