Põlula Kalakasvatuskeskus

Põlula Kalakasvatuskeskus,Eesti ainus riiklik kalakasvandus. Asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Põlula külas. Tegeleb kalade (peamiselt lõhe ja forelli) noorjärkude kasvatamise ja nende veekogudesse laskmisega, eesmärgiks riigi kalavarude taastamine ja tugiasustamine, põhisuunaks lõheliste populatsioonide tugevdamine ja taastamine Põhja-Eesti hapnikurikastes jõgedes.

Ajalugu.Põlulas on kalu kasvatatud üle 120 aasta, esimene kirjalik teade selle kohta pärineb 1895. a, mil Põlula mõisaomanik Hermann von Krause eksponeeris Riia põllumajandusnäitusel Põlulas kasvatatud elusaid jõeforelle. 1895. aastal asus mõisas metsaülemana tööle Jaak Paulmeister, kelle ülesandeks oli juhtida mõisas ka kalakasvatuslikku tööd. 1897. toodi tiikidesse lisaks kohalikule jõeforellile ka vikerforelle, hiljem lisandusid karpkalad ja ilmselt 1903. aastal ka arktika paaliad. Sajandi lõpul andis mõisnik vesiveski koos maaga Paulmeistrile rendile ja too ehitas välja korraliku kalakasvanduse. 1913. a kasvatati juba keskmiselt 300 tuhat maimu hooajal. Elusforelle veeti tammepuust vaatides müügile Peterburi, kus naelaraskuse forelli hind oli üks kuldrubla. Söödaks kasutati peenestatud hobuseliha, mis koos kondi- ja rukkijahuga segati taignataoliseks massiks ja pandi tiikidesse puidust söödaalustele. Sajandivahetusel asusid paljud mõisnikud rajama kalakasvandusi ning Põlulas koolitati kalakasvatajaid ka teiste mõisate tarbeks. Mõisate riigistamise ajal ostis Jaak Paulmeister 1919. aastal oksjonil talu päriseks. Täpsed andmed sõjaeelsete aastate toodangu kohta puuduvad, kuid teada on, et forelli kasvatati turukalaks kuni 800 kg aastas.

Vesi tuli kalatiikidesse Lavi ohvriallikast.

1937 Jaak Paulmeister suri ja talu hakkas majandama tema väimees August Evert, kes 1944. a saadeti Siberisse sunnitööle. Süstemaatiline kalakasvatustegevus soikus ning rajatised lagunesid. Sõja ajal kalakasvandus rüüstati.

1948. a kevadel kalatalu riigistati ja moodustati riiklik Põlula forellimajand. 1949. a alustati uuesti kohaliku jõeforelli marja inkubeerimisega. Niisa- ja marjakalad püüti Kunda jõest ja Voore ojast. Esimese kolme ja poole tegevusaasta jooksul müüdi eluskalana 345 kg kaubaforelli. Järgnevatel aastatel (1955–1957) müüdi aga juba keskmiselt 3000 kg kaubakala aastas. 1952. aastal toodi Löwenruh (Tallinna) kalakasvandusest 44 000 vikerforelli marjatera ja hakati jõeforelle välja vahetama kiiremakasvuliste vikerforellide vastu. 1960. aasta paiku mindi üle ainult vikerforellide kasvatamisele ja jõeforellide sugukalu jäeti alles ainult niipalju, et saaks kasvatada kalaspordiorganisatsioonidele vajaliku koguse noorkalu jõgedesse asustamiseks.

1959–1964 oli kalakasvandus Toila kalakombinaadi alluvuses. Korrastati tiigid ja territoorium, rajati marjavõtmise maja, söödaköök ja piirdeaed. Kombinaadi kalatöötlemisjääke sai kasutada forellidele pastasööda valmistamisel. Kasvatati kaheaastast ja kolmesuvist kaubakala, aastas keskmiselt 15–16 tonni.

1964 viidi kalakasvandus iseseisva juriidilise isikuna üle ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi otsealluvusse. Kalakasvanduse nimeks sai Põlula Kalamajand. Selles staatuses tegutses kalakasvandus 27 aastat, kuni 1991. Tootmist laiendati, hooned ja rajatised remonditi kapitaalselt, ehitati haudemaja, uued maimutiigid ja ringtiigid, betoonbasseinid veevarustusega Voore ojast, töötajate elamud jms. Tiikide ja basseinide üldpind oli 3,54 ha. 1987. aastal oli majandi kogukäive 49 tonni. Aastas inkubeeriti 1,5–2,5 miljonit vikerforelli marjatera. Suur osa silmtäppstaadiumis elusmarjast müüdi Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa kalakasvatajatele. Ligemale 40 aasta jooksul kasvatati lisaks elusmarjale ka vikerforelli noorkalu edasikasvatamiseks nii Eesti kui ka teiste tollase NL liiduvabariikide kalakasvanduste tiikides või sumpades. Sõjajärgsetel aastatel 1948–1994 müüdi Põlula Kalamajandist kokku 608,3 tonni mitmesuguses vanuses vikerforelle, sellest eluskalana 574 tonni kaubaforelliks, 33 tonni noorkalu ja 1,3 tonni silmtäppfaasis elusmarja edasikasvatamiseks teistes forellikasvandustes.

1990ndate alguses tõid muutused majandussüsteemis kalakasvandustele kaasa suuri raskusi. Sööda hind kallines, tõusis kala omahind, samal ajal aga vähenes inimeste ostujõud. 1991. aasta aprillis allutati kalamajand Rakvere Metsamajandile, kes aitas esialgu vee peal püsida. Sellest hoolimata vähenes tootmine kiiresti. Seoses Rakvere Metsamajandi erastamise kavadega kerkis küsimus kalamajandi edasisest saatusest. Keskkonnaministeerium otsustas moodustada kalamajandi baasil oma haldusalas iseseisva juriidilise isiku staatuses asutuse – Põlula Kalakasvatuskeskuse, et korraldada riiklikul tasemel kalavarude taastamistöid. Sellega lõppes 1994. a Põlulas ligi 100 aastat kestnud forellikasvatuse aeg ja algas uus ajajärk Põlula kalakasvanduse ajaloos.

1967–1994 töötas Põlula Kalamajandi direktorina Heino Peets, kellel on suured teened kalamajandi arendamisel ja tööshoidmisel. Enne teda juhtisid majandi tööd Erich Hinno, Irina Štšukina, Vaike Sirak, Marie Noolmann ja Loreida Põder.

1997. a võttis Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon vastu Lõheplaani (Salmon Action Plan), mille täitmine oli Eestile kohustuslik. Plaani eesmärk oli saavutada lõhejõgedes lõhepopulatsioonide looduslik taastootmine vähemalt 50% ulatuses kudejõe potentsiaalsest võimalusest. Lõheplaani vastuvõtmine seadis Põlula Kalakasvatuskeskuse tegevuse rahvusvaheliselt kokkulepitud alustele.

Kalakasvatuskeskus ehitati osaliselt välja 1995–1998. Endised rajatised lõhekasvatuseks ei sobinud. Korraldati ümber veevarustussüsteem, rekonstrueeriti ja seadistati tänapäevase inventariga haudemaja. Rahastamise lõppemise tõttu jäi umbes 1/3 kogu uuest kompleksist välja ehitamata, mistõttu ei olnud võimalik täita püstitatud eesmärki kaheaastaste laskujate osas (aastas 100 000 laskujat). Kaheaastaseid oli võimalik kasvatada sugukalade jaoks ehitatud hoones paralleelselt sugu- ja asenduskarjadega ca 30 000–50 000 isendit aastas. Suuremal hulgal kasvatati üheaastaseid lõhe noorkalu (100 000 – 200 000 isendit aastas) ning hea ellujäämuse korral ka vastseid ja samasuviseid noorkalu. Alates 2000. aastast kasvatati ja asustati teadlaste soovitatud veekogudesse väiksemates kogustes ka forelli noorkalu. Keskuse tööd juhtis ligi 20 aastat Jüri Lunin, kalakasvatustöö eest vastutas asejuhataja Ene Saadre.

Alates 2014. a kuulub Põlula Kalakasvatuskeskus RMK koosseisu, kus on moodustatud selleks omaette üksus – Põlula kalakasvatustalitus. Talitust juhib Kunnar Klaas, töötajaid on 8.

Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Vaata lisaks: