Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Termohaliinne tsirkulatsioon

Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier, ookeanivee ringlus, mida põhjustab vee temperatuuri ja soolsuse muutustest tingitud vee tiheduse muutumine merepinnal.

Tuule toimel liikuvad pinnahoovused (sh Golfi hoovus) suunduvad Atlandi ookeani ekvaatoripiirkonnast pooluste poole. Nad jahenevad ning kõrgetel laiuskraadidel vajuvad alla (pealisvee sukeldumine), moodustades Põhja-Atlandi süvavee. See tihe vesi voolab edasi ookeanibasseinidesse. Suurem osa sellest tõuseb süvaveekerkena Lõuna-Jäämeres, kõige vanemad veed (umbes 1600 aasta pärast) Vaikse ookeani põhjaosas. Seetõttu toimub ookeanibasseinide vahel ulatuslik vee segunemine, mis vähendab nendevahelisi erinevusi ning muudab ookeanid globaalseks süsteemiks. Veemassid transpordivad nii energiat (soojusena) kui ka ainet (tahkiseid ja lahustunud ained) ümber maailma. Termohaliinse tsirkulatsiooni seisundil on suur mõju Maa kliimale.


Lihtsustatud skeem: 
sinised jooned - põhjahoovused (tihedam vesi); 
punased jooned - pinnahoovused (hõredam vesi)
Aprill 2018

Vaata lisaks:

Okeanograafia
Pealisvee sukeldumine
Süvaveekerge