Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Munakapsel

Munakapsel (inglise egg caseegg capsule; saksa Eikapsel; vene яйцевая капсула), kollageenne kest, mis ümbritseb munevate kõhrakalade (paljud haid, raid, kõik meritondid jt) viljastatud munasid. Munakapslid on liigiti erineva kuju ja suurusega, kõige suuremad on need suurel rail (Raja binoculata), pikkusega kuni 31 cm (ilma haarmeteta). Tavaliselt muneb kala 2 munakapslit, kusjuures munemine võib kesta kuni 30 tundi nagu ameerika merijänesel (Hydrolagus colliei), kusjuures kapslid ripuvad kinnitusniitide abil selle kala küljes veel 4-6 ööpäeva. Embrüod arenevad kapslites kuni 9 kuud, mõnedel jahedaveelistel liikidel kuni 12 kuud. Kapslitel on reeglina küljes niitjad haarmed (tavaliselt 4 haaret), mille abil nad kinnituvad veetaimede külge. Mõnede liikide munakapsleid katab niidikiht. Osadel liikidel on kapslis 1 muna, mõnel liigil aga mitu (kuni 7). Liigiti erinevad munakapslid kuju, värvuse ja ehituse poolest.

Torm või tõusulaine heidab vahel munakapsleid randa. Enamasti on need tühjad kestad, milledest kalad on juba välja koorunud. Rahvapäraselt nimetatakse neid näkikukruteks (inglise mermaid's purses) või saatana kukruteks (devils purses). Kohati on kasutatud munakapsleid ka toiduks.

Laipea-põishai (Cephaloscyllium laticeps) munakapsel

Suure rai (Raja binoculata) munakapsel

Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis) munakapsel

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
Härghailised (Heterodontiformes)
Railased (Rajidae)
Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
Kõhrkalad (Chondrichthyes)