Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Meritondilised (Chimaeriformes)

Meritondilised (Chimaeriformes), ainus nüüdisaegne kalaselts kõhrkalade (Chondrichthyes) klassi täispeaste (Holocephali) alamklassis. Inglise chimaeras, ghost sharks, rat fish, spookfish, rabbit fish; saksa Seekatzen, Chimären, Spöken, Seeratten, Geisterhaie; prantsuse chimeres; hispaania quimeriformes; soome sillikuningaskalat; vene химерообразные, химеры.

Eeskätt põhjalähedase eluviisiga süvamerekalad, kes asustavad Atlandi, India ja Vaikses ookeanis šelfiala ja mandrinõlva mõnest meetrist kuni 2500 m sügauseni. Kasvavad 60 cm kuni 2 m pikkuseks. Emased isastest suuremad.

Keha külgedelt mõnevõrra kokku surutud ja saba poole ahenev. Eesmine seljauim lühike ja kõrge, selle ees tugev oga. Uime ja oga saab alla lasta ja peita seljal asuvasse süvendisse. Tagumine seljauim väga pikk ja pole kokkuvolditav. Kitsas sabauim jätkub paljudel liikidel niidina. Lehvikukujulised paarisuimed hästi arenenud, kõhuuimed rinnauimedest väiksemad. Suu väike, alaseisune, kolmeosalise ülahuulega. Viis paari lõpusekaari ja neli paari lõpusepilusid kaertud nahavoldiga. Paljas keha kaetud rikkalikult limaga.

Isaste pterügopoodid (sugutid) on terviklikud kahe- või kolmeosalised moodustised. Ka arenevad isastel kõhredest toestatud ja tugeva ogakestega elundid, nn hoidjad ehk haarlad (tenaculae), mille abil emast suguühte ajal kinni hoitakse.

Ei ole kiired ujujud; liiguvad edasi sabaosa angerjataoliste ja rinnauimede lainjate liigutuste abil, kõhuuimed on stabilisaatoriteks. Põhjal puhates toetuvad paarisuimede otstele ja sabale.

Meritondilised on aktiivsemad öösiti, nad ei salli eredat valgust. Enamasti parvelise eluviisiga. Toituvad peamiselt põhjaselgrootutest (limused, krabid, merisiilikud jm), harvem väiksestest kaladest. Toitu ei neela tervelt, vaid hammustavad sellest väikesi tükikesi ja mäluvad need peeneks.

Väga õrnad kalad, kes püüdmisel ei osuta peaaegu mingit vastupanu ja veest võetuina hukkuvad kiiresti. Akvaariumis hästi ei ela.

Uus-Meremaal ja Hiinas kasutatakse toiduks. Mõnel pool on hinnatud meritondiliste maksast saadav rasv, mida kasututakse ravimina ja määrdeainena.


Seltsi kuulub 3 sugukonda, 6 perekonda ja umbes 56 liiki (FishBase, 2018)

Sugukond kõblasninalased (Callorhinchidae) – 1 perekond, 3 liiki

Sugukond meritontlased (Chimaeridae) – 2 perekonda, 45 liiki

Sugukond nokistontlased (Rhinochimaeridae) – 3 perekonda, 8 liiki

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Nokistontlased (Rhinochimaeridae)
Meritontlased (Chimaeridae)
Kõblasninalased (Callorhinchidae)
Kõhrkalad (Chondrichthyes)
Täispeased (Holocephali)