Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)

Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides), müstifikatsioon, mis leidis aset Austraalias aastail 1872-1930. Müstifikatsioon sai alguse vembust, mis mängiti 1872. augustis Brisbane'i muuseumi vastsele direktorile Karl Theodor Staigerile, kes oli parajasti ringreisil Põhja-Queenslandis. Gayndah'i asunduses teatati talle, et tema auks on valmistatud hommikueine, mille jaoks pärismaalased püüdsid 8-10 miili kaugusel asuvast jõelõigust haruldase kala. Direktor nägi hommikusöögil kala, kelle pikk ja massiivne keha oli kaetud tugevate soomustega, uimed sarnanesid loibadega, ninamik meenutas pardi nokka. Enne söömahakkamist tegi direktor kalast visandi ja andis selle Brisbane'i tagasi jõudes koos kirjeldusega Austraalia tolleaegsele juhtivale ihtüoloogile Francis de Castelnau'le. Too vormistas ametlikult uue kalaliigi ja kalapere, arvates „leiu“ kopskalade hulka nime all Ompax spatuloides. (Castelnau, F. L. P. (1879) On a New Ganoïd Fish from Queensland. Proceedings of the Linnean Society of New South Wales.)

Staigeri visand

 

 Uusliik tekitas diskussiooni liigi sugulussidemetest ja kohast kalade süsteemis, kuna Ompaxi kirjelduses jäi mõndagi segaseks ja täpsemad andmed kala anatoomiast puudusid. Viljatuks jäid ka katsed hankida uut eksemplari. Seetõttu olid mitmed ihtüoloogid uue liigi osas vägagi kriitilised. Sellegipoolest oli Ompax spatuloides aastakümneid toodud ära Austraalia faunat käsitlevates teatmeteostes, kuni 1930. a ilmus „Sidney Bulletin'is“ märkus, milles anti anonüümselt teada, et tegemist oli omal ajal muuseumidirektorile mängitud vingerpussiga, kuna Ompax pandi kokku angerja sabaosast, kefaali kerest, uussarvhamba ehk austraalia kopskala peast ja rinnauimedest ning nokklooma koonust. Pealt oli moodustis kaetud uussarvhamba soomustega.

Hilisem joonistus Ompaxist

 

Kuna kogu kopskalade (Dipnoi) klassis on vaid kuus kalaliiki, on olematut Ompaxi hakatud vahel pilamisi nimetama seitsmendaks kopskalaks.

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Bass
Bassigaator (petuloom USAs)
Karusforell
Fidži näkid
Kopskalad (Dipnoi)