Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Kahvamine
Kahvamine, kala haaramine kahva. Kalapüügil juba tabatud, konksu otsa haagitud kala veest väljatoomine kahva abil. Kahva kasutamine õngitsemisel või lantimisel on tingitud sellest, et reeglina hakkavad kalad jõulisemalt rapsima siis, kui nad tuuakse paadis või kaldal oleva püüdja lähedusse ning enamus kalu rapsab ennast konksu küljest lahti just siis, kui neid tõstetakse veest välja. Samuti on õngenööri katkemise oht kõige suurem just kala veest väljatõstmise ajal, kuna lühiajaline tõmbejõud, mida tekitab veepiiril rapsiv kala, võib ületada 2-3 kordselt tema kaalu. Võistlusõngitsejad, kes kasutavad reeglina väga peent õngenööri, millel on ka väike tõmbetugevus, toovad kahva abil veest välja ka suhteliselt väikesed, vaid 100-200 grammised kalad. Seejuures kasutavad nad pika varrega (4-5 m) kahva, et kahvata kala kaugemalt: kui kala on püüdja lähedale toodud, on ka õngeridva asend püstisem, kuid püstisemas asendis ei summuta ritv kala sööste enam sama hästi ja kalal on suurem võimalus minema pääseda.
Kahvamiseks pannakse kahv vette nii, et kahv oleks parajal määral allpool veepiiri, seejärel juhitakse haagitud kala kahva kohale ja samaaegselt kergitatakse kahva ning lõdvendatakse õngenööri pinget. Seejärel tõmmatakse kahv kiiresti enda poole ja tõstetakse tabatud kala paati või kaldale. Ehkki pealtnäha tundub kahvamine lihtsa tegevusena, vajab see täpsust ja kordineeritust, mis omandatakse kogemustega.
On kalamehi kes ei kasuta kahva põhimõtteliselt – et anda kaladele suurem võimalus minema pääseda.
Vaata lisaks:
Kahvamispüük (lippoaminen)Kahv