Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Kalakaan (Piscicola geometra)
Kalakaan (Piscicola geometra), kalakaanlaste (Piscicolidae) sugukonda kuuluv ektoparasiitne kaaniliik. Pikkus kuni 5-6 cm, oliivrohelisel seljal 14-15 oliivkollast ristivööti. Peenikese kaela otsas väga suur ees-iminapp, külgedel 12 kublataolist pulseerivat põiekest, mis paiknevad iga 12 rõnga tagant. 4 silma. Laialt levinud ja harilik puhastes järvedes ja kiirevoolulistes jõgedes, Eestis üsna sage. Puhkeolekus võib viibida järve põhjas või taimestikul. Hermafrodiit, kes noorena on isane ja vanemaks saades emane. Nugib kaladel. Kui on kala verest piisavalt toitunud, eemaldub kalast.
Eesti vetes püütavatel kaladel enamasti 1-2 cm pikkused. Kalamehed ütlevad kaanidega kala tabades, et kala ei liigu, passib ühe koha peal. Selline käsitlus on põhjendatav: nimelt on enamus kalu jahedamas vees oma energia säästmiseks passiivsemad, väheliikuvad, kuid ka kalakaan eelistab viibida just nimelt jahedas vees. Seetõttu on kalakaanid sagedamini kaladel küljes ka talvise ja varakevadise püügi ajal, suvel märksa harvem. Teine asi, millest kalakaanid tunnistust annavad, on vee puhtus, sest nad elavad üksnes puhtas vees. Inimesele pole kalakaanid ohtlikud, kuna ei suuda tema nahakudesid läbistada.
