Võrtsjärve Limnoloogiakeskus

Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam), Eesti Maaülikooli struktuuriüksus, mis asub Võrtsjärve ääres Vehendi külas. Tegeleb järvede, eriti Võrtsjärve ja Peipsi järve komplekssete uurimistöödega, osaleb rahvusvahelistes teadusprojektides, ja tegeleb tulevaste veeteadlaste õpetamisega.

Komplekssed veekogude uuringud alasid Eestis 1950ndatel aastatel, kui moodustati ZBI (Zooloogia ja Botaanika Instituut). Võrtsjärve suurust arvestades ei olnud kompleksseid uurimistöid võimalik lühiajaliste tööde käigus läbi viia ning Neeme-Õnneleid Mikelsaarel, kes oli ka tulevase Limnoloogiajaama esimene juhataja, tekkis soov ehitada Võrtsjärve äärde välibaas. Jaama esimeseks hooneks sai Petseri talu, mis anti 1954. a Rannu külanõukogu poolt ZBI-le välitööde jaoks kasutada. Talus puudusid elekter ja veesüsteem. 1958. a otsustas Eesti NSV Teaduste Akadeemia ehitada olemasolevast välibaasist umbes 1 km põhja poole Limnoloogiajaama. 1961. a valmis esimene 4-korteriline elumaja, 1962 teine elumaja, Limnoloogiajaama peahoone valmis 1962. aasta lõpus. Hiljem ehitati veel 8-korteriline elumaja ja teadusuuringuteks hädavajalikud akvaariumipaviljon, katsebasseinid ja sadamarajatised. Limnoloogiajaama kõrgperiood elanike ja töötajate arvu poolest (üle 80 inimese) jäi 1980. aastate keskpaika, mil juhatajaks oli Henn Haberman.

Eesti taasiseseisvumisega toimusid suured muutused, mis mõjutasid ka Limnoloogiajaama käekäiku. 1991. a asus jaama juhtima Ingmar Ott. Vähene finantseerimine viis töötajate ja jaamaga seotud elanike vähenemisele, samuti katkesid lühiajalised järvede komplekssed uurimistööd. 1990-ndate keskpaiku taastus Limnoloogiajaama normaalne tegevus, millega kaasnes seal töötavate teadlaste publikatsioonide arv ja kvaliteedi tõus. 2005. a sai Võrtsjärve Limnoloogiajaama nimeks Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus. Alates 2001. a juhatab Limnoloogiakeskust Ain Järvalt.

Vaata lisaks: