Vähipidu
Vähipidu (rootsi kräftskiva), traditsiooniline pidustus Rootsis, mis toimub augustikuu teisel kolmapäeval. Sellega tähistatakse vähipüügi hooaja algust (kräftpremiär). Soomerootslaste kaudu on vähipeo tava levinud ka Soomes. Vähipeol kantakse vähitemaatikaga pabermütsikesi ja pudipõllesid, pruugitakse kangeid napse (nt köömneviina) ja lauldakse joomalaule. Vähid keedetakse soolvees koos rohke tilliga (eelistatakse vanemat tilli koos seemnekobaratega) ja vahel valatakse keeduvette ka õlut. Söömise juures on tavaks enne vähkide koorimist neist keeduleent lutsida.
Rootsi kööki jõudsid vähid keskajal munkade kaudu, kes sõid neid paastuajal. Väidetavalt söödi Rootsi kuningakojas vähke esmakordselt 1562. a kuningas Erik XIV õe Anna pulmapeol. Näib olevat nii, et alguses oli vähkide söömine Rootsis vaid härrasrahva meelelahutus – lihtrahva seas hakkas vähisöömine levima 17.-18. sajandeil. Vähipidusid hakati korraldama 19. sajandi lõpul.
Kuna hariliku jõevähi (Astacus astacus) asurkond pole Rootsis enam sama arvukas kui üleeelmisel sajandil, impordib Rootsi igal aastal umbes 2500 tonni erinevaid vähiliike, kes tuuakse peamiselt Hiinast, ent ka Türgist ja Hispaaniast. Rootsi läänerannikul süüakse vähipeo ajal ka homaare.
