Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Cuvier, Georges

Cuvier, Georges, parun Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier (23.08.1769 – 13.05.1832), prantsuse loodusteadlane ja zooloog, peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia isaks. Laiendas Karl Linné klassifikatsioonimeetodit ja tema tööd peetakse selgroogsete paleontoloogia alustalaks. Väitis, et liikide väljasuremine on möödapääsmatu fakt, kuid sel ajal peeti seda vaid spekulatsiooniks. Kuulsaim töö on "Le Régne Animal" (1817; "Loomariik"), katse koostada täielik loomariiginimestik ja formuleerida loomulik klassifikatsioon "osade korrelatsiooni" printsiibi alusel (st looma kõik kehaosad on funktsionaalselt ühendatud, nii et ühe luu uurimisest saab teha järeldusi kogu looma kohta) ja tunnuste jaotuse alusel. Teost on peetud sama oluliseks kui Linné "Systema Naturaed".

Ihtüoloogia valdkonnas alustas Cuvier äärmiselt ulatusliku teose „Histoire Naturelle des Poissons“ („Kalade looduslugu“) koostamise ja avaldamisega, mis ilmus 22-osalisena aastail 1828-1849. Pärast Cuvier surma jätkas tööd tema õpilane Achille Valenciennes (1794-1865). Aastail 1865 ja 1870 koostas teosele kaks täiendavat köidet Auguste Duméril. Teos dokumenteeris 4 514 kalaliiki, kellest 2311 olid varem teaduslikult kirjeldamata. Teose koostamisel ei piirdutud kogudega Pariisi Loodusmuuseumis, mille direktoriks oli Cuvier, vaid kaasatud oli lai uurijate võrgustik, kes saatsid näidiseid ja vaatlusandmeid kogu maailmast. Teoses on täpsed liigikirjeldused ja joonised ning sellest sai üks põhiteoseid ihtüoloogide mitmete põlvkondade jaoks.


Veebruar 2018

Vaata lisaks:

Hõimkond
Ihtüoloogia ajalugu