Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Surimi

Surimi (jaapani 'hakkliha'), jaapanipärane liha- või kalamass, millest valmistatakse erinevaid roogasid. Surimist valmistatud toidud levisid maailmas 20. sajandi teisel poolel ja sageli nimetataksegi neid nii- või naasuguseks surimiks. Kõige tuntumaks on nn krabipulgad, mis pole tegelikult valmistatud krabidest, vaid kalalihast, kuid imiteerivad krabide või homaaride maitset. Eestis tuntakse neid makra nime all. Surimivõib olla valmistatud ka sea- või loomalihast, kuid valdavalt mõistetakse surimina ikkagi kaladest, täpsemalt aga kalafileest valmistatud hakkmassi, mis oma tekstuurilt sarnaneb pigem pastaga. See pastalaadsus saavutatakse kalaliha peenestamise ja korduva loputamisega, mille käigus jääb alles peaaegu üksnes kalavalgust koosnev mass, mis on praktiliselt ilma lõhna ja maitseta. Kuumutamisel niisugune mass kallerdub. Sellele massile saab lisandite abil anda erinevaid maitseid ning vormida sellest erineva suuruse ja kujuga toitu, olgu need siis aasiapärased kalapallid ja –pallikesed, vorsti või pikkpoisi moodi asjad (nt kamaboko), vale-krabipulgad jpm. Surimit valmistatakse põhiliselt valge lihaga merekaladest nagu mintai (Theragra chalogramma), tursk (Gadus morhua), vaikse ookeani merluus (Merluccius productus) jt. Aastas kasutatakse surimipõhiste toitude valmistamiseks ligikaudu 2-3 miljonit tonni kala, umbes 2-3% kogu püütud-kasvatatud kalast. Surimit saadakse kalast 25-30%, ülejäänu läheb kalajahu valmistamiseks. Kõige suurem on Jaapani ning USA roll, kuid mängus on ka Prantsusmaa, Hispaania, Malaisia, Tšiili, Leedu jt. Järjest kasvav on Hiina osa.


Allikas: Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn, 2016
Veebruar 2018

Vaata lisaks:

Kalapasta
Vale-krabipulgad
Kamaboko
Hakk-kala