Haugi kudemine

Pärast jää sulamist, vee temperatuuril 3-6 ^oC tulevad haugid kudema madalasse vette (üleujutatud luhtadele, ojadesse, kraavidesse) – esmalt kõige väiksemad, siis keskmised ja suured. Emane ujub ees, isased (tavaliselt 2-4, vahel rohkemgi), kes proovivad ennast suruda vastu emase külgi, poole kehapikkuse võrra tagapool. Kalade seljauimed ja seljad ulatuvad seejuures veest välja. Haugid hõõruvad end vastu põõsaid, kände, hundinuia varsi jms ja ujuvad kogu aeg mööda koelmut ringi. Kui kudemine lõpeb, viskuvad kõik pesakonna kalad ise külge ja isased hüppavad vahel ka veest välja. Peipsi ja Võrtsjärve kalurid on haugisid eristanud nende kudemisaja järgi. Esimestena tulevat kudema kõige suuremad, sihvakad ja heledad haugid, keda kutsutakse jäähaugideks, küünlapäevahaugideksvõi hangehaugideks. Seejärel tulevat kudema päris haugehk tavaline haug, kes on kõige arvukam ja värvingult kollakas. Pärast päris haugi, kui maikuus varsakabjad õitsevad, tuleb lillehaug, kes on lühike ja väike, kollaste tihedate täppidega. Juunikuu keskel koeb viimasena pisike ja paks, pruunide tihedate tähnidega jürihaug. Väiksematel järvedel on eristatud kudemisaja järgi kahte haugi: jäähaug jakonnahaug (ka toomingahaug, rohuhaug, tammehaug). Teadlased arvavad, et Eestis siiski ei ole erinevaid haugipopulatsioone või kui ongi, on need omavahel sedavõrd segunenud, et neil võimalik õieti vahet teha.

Vaata lisaks: