Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Haug toidukalana

Haugi liha on lahja (rasvasus 0,5-1,5%) ja madala toiteväärtusega (80-90 kcal /100 g), sellel on imalkirbe lõhn ja maitse. Suuremate haugide puhul võib haugiliha olla ka tuim. Üsna laialt on levinud arvamus, et kõige suuremad-vanemad haugid ei sünni enam süüa. Nii ei pruugi see siiski alati olla - kui haug sööb meres põhiliselt räime või järves rääbist, ei muutu ema liha väga puiseks ka väga suurena. Et haug pakuks ka maitseelamust, vajab tema tuimavõitu liha mõningast ergastamist, imalkirbe maitse aga varjutamist millegi kontrastsega. Seepärast tasub tasakaalustada haugi särtsakate, kärtsude lisanditega, nt teravhapuga. Hapukapsas sobib haugile kõhtu või haug ise hapukapsasupi sisse kui valatult. Praehaugi maitse muudab küllasemaks ülemarineerimine või siis haugi marineerimine juba enne praadimist.

Suhtumine haugisöömisse on maailmas vastakas ja oleneb palju sellest, mis kalu kohalikest vetest veel on võtta. Kui piirkonnas on rohkelt siiga, lõhet või forelli, hakatakse haugisse suhtuma kui viletsasse toidusesse, vaese rahva rooga. Näiteks rootsi kalamehed ei rõõmusta, kui haug lanti haarab, vaid hoopis vannuvad.. Samas on riike, kus haugi hinnatakse toidukalana vägagi kõrgelt ja koguni kasvatatakse teda restoranide jaoks – just kuulsa toidukultuuriga Prantsusmaal peetakse haugist vägagi lugu ning kasvatatakse lõviosa maailma aastasest viljelushaugist (2011. a kasvatati maailmas 870 t haugi; suurim kogus kasvatati aastal 1996 – 2701 t).

Vene köök nimetab haugi mustaks kalaks (mitte küll kogu Venemaal, kuid näiteks Põhja-Venes): valge ja punase kala kõrval tähendab see, et haugi peetakse kolmandajärguliseks. Suupäraseks tehakse teda hapukapsaga või hapude kastmetega. Vanavene köök tunneb haugiliha tarrendis (щучина): kõigepealt keedeti vee sees haugi pea, seejärel keedeti leemes kala keha; liha nopiti luudest puhtaks ja pandi klaasist kaussi(desse); peale valati jahtunud leem (tarretumiseks keedeti selles ka soomuseid ja ujupõit) ja pandi щучина jahtuma; süües anti juurde soola ja sinepiga maitsestatud hapu taar, millesse segati hakitud kurki ja maitserohelist.

Keskaegsel Inglismaal keedeti haugi veega lahjendatud heledas paksus õlles (ale), juurde anti tugevalt vürtsitatud leivakastet (leib, vein, vesi, äädikas, sibul). Nüüdisajal praevad inglased haugi rohke musta pipraga.

Saksamaal on levinuimaid haugiroogasid Moseli haug ehk Hamburgi haug – roog, mille puhul maitse luuakse haugi juustu ja rõõsa koore sees hautades.

Türklased täidavad haugi riisi, pistaatsiapähklite ja vürtsidega.

Juudid valmistavad nn valehaugi: haugi liha hakitakse ja segatakse munade, saia, riivitud keedupeedi ja muuga; maitsestatakse, topitakse hauginaha sisse ja keedetakse või küpsetatakse – tulemus on midagi hoopis muud kui haug.

Soomeugrilased valmistavad muude mooduste kõrval haugi nii: lõikavad kala tükkideks, segavad soola ja rohke sibulaga, panevad kalatükid savipotti, valavad peale piimaga klopitud munad ja küpsetavad rooga ahjus.

Prantsusmaal on haug kallim kui lõhe. Kõige pisemaid haugikesi, keda Eestis oleks väiksuse tõttu püüdagi keelatud, valmistatakse Prantsusmaal au bleu (sinises): kalakesed keedetakse õrnalt kanaleemes ja serveeritakse peterselliga kaunistatuna salvrätil, mis peab liigse keeduleeme endasse imama; juurde antakse kaste või sulavõi, juurviljapüree ja brokkolid.

Noored haugid kaaluga kuni 700-800 g valmistatakse à la meunière (jahuga paneeritult) – pea lõigatakse otsast, keha tükeldatakse, kastetakse piimasse, paneeritakse jahuga ja hautatakse-küpsetatakse haudepotis tasasel tulel rohkes koorevõis, millele on lisatud ka toiduõli.

Kuni 1,5 kg haugide puhul on levinud nende üleküpsetamine veiniäädikaga. Kalast võetakse nahaga fileetükid, need kastetakse piimasse, paneeritakse jahuga ning praetakse, seejärel aga pannakse haudenõusse, lisatakse valge veiniäädikas ning keedetakse kalatükke äädikaga, siis lisatakse paksem rõõsk koor ja selle paksendamiseks ka bešamell-kastet. Hautatakse, tõstetakse vaagnale, valatakse üle kastmega, süüakse ära.

Suuremate haugide valmistamiseks on erinevaid viise, nt au beurre blanc, mille puhul kala hautatakse vürtsileemes, tõstetakse vaagnale ja valatakse üle võikastmega, ent enam kui 4 kilo kaaluvaid hauge tavaliselt terve kalana ei valmistata. Suurtest kaladest tehakse hakkliha ja sellest omakorda kalapallikesi, knelle. Parimad knellid saab pea lähedal olevast kalalihast ja haugiknellid (quenelles de brochet) on paljudes prantsuse restoranides lausa esindusroaks.

Allikas:

Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn, 2016

Veebruar 2018

Vaata lisaks:

Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
Haug püügikalana
Harilik haug, haug (Esox lucius)
Haug - legendaarsed suurhaugid
Haug pärimuses
Haug - legendaarsed suurhaugid