Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Krevetipasta
Krevetipasta, maitseaine, mida kasutatakse peamiselt Kagu-Aasias ja Lõuna-Hiinas. Vanimad andmed selle kasutamisest pärinevad 8. sajandi Lõuna-Taist. Pasta valmistamiseks segatakse krevetid soolaga ning lastakse sellel segul hapnema minna. Kui krevetid on muutunud püdelaks, võidakse seda kasutada krevetikastmena, mis sarnaneb mõneti Vana-Rooma garumiga, pastalaadseks muudetakse segu aga nii, et lastakse vedelikul sellest päikese käes aurustuda. Krevetipasta võib olla üsna pehme, kuid võib olla kuivatatud ka tahketeks brikettideks.
Pasta valmistamiseks (ja ka kuivatamiseks) kasutatakse tihti krilliliste (Euphausiacea) rühma kuuluvaid väikeseid vähikesi (1-4 cm), kuid kääritada võidakse ka suuremaid krevette, koos nendega ka väikesi kalu ning köögivilju. Krevetipasta võib mõnevõrra erineda ka valmistusviisilt, näiteks paiguti keedetakse krevetid enne kääritamist läbi, kohati lisatakse käärivale segule ka vett. Valmis krevetipasta võib olla väga erineva värvuse, tihkuse ja ka maitsega: sellel on palju piirkondlikke variatsioone. Reeglina on pastal väga tugev ja eurooplaste jaoks eemaletõukav lõhn, kuigi kvaliteetsemate pastade puhul on see lõhn leebem. Krevetipastat kasutatakse erinevate kala- ja köögiviljaroogade maitsestamisel, suppides, kastmetes, salatites jm. Krevetipastal on erinevates piirkondades erinevad nimesid: Tais on see kapi, Filipiinidel bagoong alamang, Indoneesias terasi, Birmas ngapi jess, Hiinas hom ha, Indias (Goa) galmbo, Malaisias belacan jms.
Jaanuar 2018Krevetipasta kuivatamine
Allikas: Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn, 2016