Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Krevetilised (Caridea)
Krevetilised ehk ujuvähilised ehk ujukhännalised (Caridea), kümnejalaliste koorikloomade rühm, mida käsitletakse dekapoodide (Decapoda) seltsi infraseltsina.
Sellesse rühma kuulub 2500 kuni 3000 liiki. Nii suur lõtk tuleneb sellest, kas kõiki krevetilisi vaadeldakse kuuluvaina rühma Caridea või paigutatakse osa neist (umbes 500 liiki) rühma Dendrobranchiata. Viimasesse kuulub ka enamus vesiviljeldavaid krevetiliike, kelledest on peamisteks valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei) ja tiigerkrevett (Penaeus monodon).
Majanduslikku tähtsust on umbes 3000 krevetiliigi seas vaid paarikümnel, kuid nende paarikümne liigi osakaal kogu meretoidu seas (kalad, koorikloomad, molluskid) on märkimisväärne – 6-7%. Seejuures saadakse üle poole neist vesiviljelusest: 2013. a kasvatati erinevaid krevette 4,45 miljonit tonni, meredest püüti 3,4 miljonit tonni.
Krevetiliste hulka kuulub ka garneellaste (Crangonidae) sugukond umbes 200 liigiga. Süstemaatikas tehakse krevettidel ja garneelidel küll vahet, kuid tegelikus keelekasutuses nimetatakse krevette tihti garneelideks ja garneele krevettideks.
Eesti vetes elavad läänemere krevett (Palaemon adspersus) ja põhjamere garneel (Crangon crangon).
Jaanuar 2018Vaata lisaks:
Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)Krevetid toiduna
Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
Arktiline krevett ehk jäämere krevett, harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)
Krevett õngesöödana
Garneel
Garneellased (Crangonidae)