Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kerakalalased (Tetraodontidae)

Kerakalalased (Tetraodontidae),kalade sugukond kerakalaliste (Tetraodontiformes) seltsist. Inglise puffer fishespuffers, balloonfishes, blowfishes jm; saksa Kugelfische; prantsuse poissons-ballons; soome pallokalat; vene иглобрюхие jm.

Peamiselt Atlandi, India ja Vaikse ookeani soojades ja poolsoojades vetes: merevees, riimvees ja osa liike ka magevees. Viimastest on tuntuim fahak (Tetraodon lineatus), kes elab Niiluses, Tšaadi järve vesikonnas ja Niigeris. Kolm liiki elab Kongo jões, nende hulgas mbu (Tetraodon mbu), kes kasvab kuni 75 cm. Kerakalalasi elab ka Aasia jõgedes ning Lõuna-Ameerika vetes, sh Amazonase jões.

Keha on lühike ja ümar, nahk paljas või kaetud ogadega. Ohuolukorras tõmbavad kalad ennast vett täis ning muutuvad suurteks keradeks. On pisikesi (alla 3 cm) ja suuremaid liike (kuni 60 cm), hiid-pallkala (Arothron stellatus) võib kasvada ka kuni 120 cm pikkuseks.

Paljud selle sugukonna kalad on mürgised. Mürgid asuvad põhiliselt nahas, kõhukelmes, maksas ja gonaadides. Üks mürkidest on eraldatud ja seda nimetatakse tetradotoksiiniks. Mürgisusele vaatamata kasutatakse paljusid kerakalalasi toiduks mitmetes idamaades, eriti aga Jaapanis, kus neist valmistatavad road on tuntud kui fugu-toidud. Enamus “fugusid” pärineb perekonnast kaljuhambad (Takifugu). Kasutamist leiab ka kerakalade nahk, millest valmistatakse laternaid ja rahakotte.

Sugukonnas on umbes 200 liiki ja 29 perekonda (FishBase, 2018):

Amblyrhynchotes (2 liiki); Arothron (16 liiki) – pallkalad; Auriglobus (5 liiki); Canthigaster (38 liiki) – teravpead; Carinotetraodon (6 liiki); Chelonodon (4 liiki); Chonerhinos (1 liik); Colomesus (2 liiki) – kolomeesid; Contusus (2 liiki); Dichotomystere (6 liiki); Ephippion (1 liik) - hobukerakala; Feroxodon (1 liik); Guentheridia (1 liik); Javichthys (1 liik);Lagocephalus (11 liiki) – jänespead; Leiodon (1 liik); Marilyna (3 liiki); Monotrete (1 liik); Omegophora (2 liiki); Pao (13 liiki); Pelagocephalus (2 liiki); Polyspina (1 liik); Reicheltia (1 liik); Sphoeroides (22 liiki) – okaskõhud; Takifugu (26 liiki) – kaljuhambad; Tetractenos (2 liiki); Tetraodon ( 9 liiki) – kerakalad; Torquigener (21 liiki) – puhevkalad; Tylerius (1 liik)


Valgelaik-pallkala (Arothron hispidus)

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Tetrodotoksiin
Pruun kaljuhammas (Takifugu rubripes)
Fahak (Tetraodon lineatus)
Fugu
Kerakalalised (Tetraodontiformes)